Särav selgitas, et tegemist ei ole ametliku Euroopa Komisjoni töörühma, vaid Eesti enda algatusega.

"See ongi lihtsustamise sõprade grupp. Euroopas on väga tavaline, et tehakse liikmesriikide vahel sellist mitteametlikku samameelsete gruppi," selgitas ta. "Eesti algatas selle, oleme kutsunud seitse riiki, kelle kohta me näeme, et nad mõtlevad nagu Eesti."

"Inglise keeles on grupi nimi "Friends of Simplification", eesti keeles sellist head vastet ei ole, aga "Friends of Simplification" on hellitusnimi," lisas Särav.

Millised riigid on veel gruppi kutsutud, Särav avaldada ei saa.

Grupi eesmärk on Euroopa Komisjonile anda konkreetsed ettepanekud, milliseid õigusakte lihtsustada. "Mis on juba eksisteerivad õigusaktid, mis on need, mida alles komisjon oma algatusega näeb varsti välja tulemas või siis need, mis on alles idee tasandil. Paneme konkreetselt õigusakti nime, mis seal peaks lihtsustama või mida peaks üldsegi tagasi kutsuma, ja esitame siis sellise nimekirja komisjonile," selgitas Särav.

Idee sai alguse Särava kohtumisest majandusvolinik Valdis Dombrovskise kabinetiülemaga. "Arutasimegi, et mida saaks liikmesriigid ära teha, et lihtsustamisele kaasa aidata. Tema ütleski, et kunagine Eesti nimekiri oli väga hea sisend ja siis ma lubasingi, et ma panen lihtsustamise klubi kokku ja uuendame selle sisendi."

Lisaks õigusaktidele lisatakse nimekirja ka põhimõtted, mida Euroopa peaks hakkama klubi hinnangul paremini jälgima. "Alates sellest, et võiks n-ö päikeseloojangu klausli panna õigusaktidesse, mis tähendab, et kui teatud regulatsioonid on lauale pandud, siis nad aeguvad automaatselt, kui neid ei otsustata pikendada," ütles Särav.

Grupp plaanib ka soovitada terminoloogia ühtlustamist ja andmete jagamise lubamist.

"Meil on üks hästi konkreetne õigusakt, mis puudutab maksuandmete jagamist. Sinna Euroopa direktiivi on sisse kirjutatud, et andmeid, mis selle õigusakti jaoks jagatakse, ei tohi ühelgi teisel eesmärgil jagada. Aga tegelikult Eestis me saaks statistika korda, kui me neid andmeid jagaks ka muudel eesmärkidel," selgitas Särav.

Eesti palub ka õigusrahu. "Teeme ettevõtetele mingi aja õigusrahu, ärme toome uusi regulatsioon üldse lauale."

Särav tõi välja, et aastast 2019 on Euroopa Liit pannud lauale 13 000 uut õigusakti, USA aga vaid 3000, ning et liidu regulatiivkoormus on 300 miljardit eurot.

"Meie mõjusus tulebki regulatiivkoormuse vähendamise kaudu. Meil ei ole pandud eesmärki, et vähendame 100 miljardit, sellest 300-st. Eesmärk on hästi konkreetne – võtame õigusakte vähemaks," sõnas Särav.

Eestil on esimene nimekiri õigusaktidest tehtud, praegu ootab ministeerium sisendit teistelt riikidelt ning maikuus on plaanis nimekiri komisjonile esitada.