Kõigepealt mainib leht esmaspäeval toimunud Euroopa Liidu välisministrite nõukogu, mis ei suutnud kokku leppida Kallase esitatud kavas suurendada oluliselt Ukrainale antavat sõjalist abi, tõstes summa 40 miljardi euroni.

Ehkki Kallas ütles esmaspäeval, et plaanil on riikide seas lai poliitiline toetus, ei ole FAZ-i andmetel küsimus lahtiste detailide ja tehniliste küsimuste kokku leppimises, vaid sellega pole mitu riiki põhimõtteliselt nõus.

"Vastupanu algatusele ei tule mitte ainult Ungarist, vaid ka Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja Portugalist. Need riigid võitlevad hambad ristis oluliselt suurema panuse andmise vastu. Siiani teevad nad (Ukraina abistamisel – toim.) koos vähem kui Taani üksi," tõdes leht.

FAZ-i kirjelduse kohaselt tuli 40 miljardi algatusega esmalt välja juba Kallase eelkäija Josep Borrell, kuid alguses võttis Kallas selle laualt maha. Uuesti tõstis ta selle FAZ-i ajakirjaniku hinnangul üsna ootamatult teemaks pärast Müncheni julgeolekukonverentsi. "Mõned diplomaadid väidavad, et ta oleks pidanud seda paremini ette valmistama, eriti nende riikide puhul, kellele Borrell oli lähedal," seisis artiklis, millega viidati ilmselt Borrelli tihedamale suhtele Lõuna-Euroopa riikidega.

"Eestlannat ei aidanud ka see, et ta ametisoleku esimestel nädalatel Euroopa välisteenistusest (EEAS) mitu itaallasest ja hispaanlasest juhtivat ametnikku kõrvaldas. See puudutas näiteks EEAS-i peasekretäri Stefano Sanninot, kes oli teenistuse kõrgeim ametnik. Mõned valitsused olid sellest hämmeldunud, ütlesid ametnikud anonüümselt. Sellised personaliotsused viivad alati konfliktideni. Kuid on märgata, et üha rohkem EEAS-i töötajaid kurdavad nüüd uue juhtimisstiili üle. Kuulda on, et Kallase kabinet isoleerib end ega kasuta 5300 töötajaga välisteenistuse ekspertiisi," kirjeldas FAZ.

Veel ühe Kallasega seotud probleemina toob FAZ välja Euroopa riikide soovi olla osaline praegu USA vahendatavas Ukraina ja Venemaa rahuprotsessis.

"Kuid mõne diplomaadi sõnul lasi välisesindaja end mängust välja lülitada, kuna kritiseeris Washingtoni liiga tugevalt. Ta nimetas Trumpi survet Ukraina sõja lõpetamiseks räpaseks tehinguks ning kui ta veebruari lõpus Washingtonis saabus, tühistas USA välisminister Marco Rubio kiiresti temaga kavandatud kohtumise, põhjendades seda ajakava probleemidega. Kallas ei saanud kohtumist ka kellegi teisega USA valitsuses," märkis mõjukas Saksa leht.

FAZ meenutas ka seda, kuidas Kallas pärast 28. veebruari kokkupõrget Valges Majas, kus Ukraina president Volodõmõr Zelenski sattus USA presidendi ja asepresidendi verbaalsete rünnakute alla, postitas sotsiaalmeedias: "Tänaseks on selgunud, et vaba maailm vajab uut juhti."

Ukraine is Europe!
We stand by Ukraine.

We will step up our support to Ukraine so that they can continue to fight back the agressor.

Today, it became clear that the free world needs a new leader. It's up to us, Europeans, to take this challenge.

— Kaja Kallas (@kajakallas) February 28, 2025

FAZ tõi ka välja, kuidas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa olevat liikmesriikide valitsusjuhtidelt küsinud, kas nad pooldavad Ukraina eriesindaja ametikoha loomist, mida mõned tõlgendasid Brüsselis kui solvangut Kallase suunas, kuna see peaks olema ju tema töö. Märtsi alguses toimunud EL-i tippkohtumisel valitsusjuhid sellest enam ei rääkinud, aga teema pole veel laualt maha võetud, märkis leht. Otsitakse mõjukat inimest, ideaalis endist valitsusjuhti, ütles FAZ.

Järgmisena meenutas FAZ seda, kuidas Kallas sattus konflikti Saksamaaga, kui teatas oma esimesel ametipäeval Kiievisse tehtud visiidi ajal: "Euroopa Liit tahab, et Ukraina selle sõja võidaks."

Ehkki ka mitmed teised Venemaa lähedased riigid näevad seda nii, pole sellist seisukohta kunagi sõnastatud Euroopa Ülemkogu järeldustes, mille liige Kallas on ja mis on EL-i kõrgeim suunamääraja.

Ülemkogu standardsõnastus on, et Ukrainat toetatakse "nii kaua ja nii intensiivselt kui vaja" ning Venemaa ei tohi "saada võitu". Sellise sõnastuse saavutas muu hulgas Saksa kantsler Olaf Scholz, mistõttu Berliinis oldi Kallase uue retoorika pärast vihased, kirjeldas FAZ.

Veel ühe pingekohana toob leht esile Vene varade küsimuse. Kallas andis ametisse saades Euroopa välisteenistusele viivitamatult korralduse otsida võimalusi EL-is külmutatud Venemaa varade konfiskeerimiseks. "Kuigi Balti riigid on seda juba pikka aega nõudnud, lükkavad eurotsooni juhtivad liikmed selle rangelt tagasi. Nõukogu õigusteenistus jõudis järeldusele, et selline samm oleks täis suuri õiguslikke riske ning Euroopa Keskpank hoiatas investorite reaktsiooni eest," märkis FAZ.

Saksa leht kommenteeris, et kui Kallas detsembris Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikohale asus, olid tema suhtes suured ootused. Kallas (47) kehastab nooremat põlvkonda kui Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Eestlanna on ühtlasi esimene endine naispeaminister, kes sellel ametikohal on. Kui Kallasel ei õnnestunud saada Jens Stoltenbergi järel järgmiseks NATO peasekretäriks, sest paljud riigid, sealhulgas Saksamaa, kartsid, et ta muudab niigi keerulised suhted Venemaaga veelgi keerulisemaks, siis vaatlejate hinnangul pidanuks ta Euroopa Liidu välisteenistuse eesotsas saama isegi laiema teemaportfelli. See oli seotud lootusega, et ta koordineerib koostööd riikidega, tõdes FAZ.