Harju maakohus mõistis esmaspäeval endised kõrged politseiametnikud Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere rotatsioonikelmuse süüdistuses õigeks. Kogu protsess võttis aega kaks aastat ning Heldna ja Alavere ütlesid peale otsust, et kannatada said nii nende enda kui ka kogu Eesti riigi maine.

1990-ndatel politseiameti peadirektori ning 2002. ja 2003. aastal siseministri ametis olnud Ain Seppik ütles ERR-ile, et ta mõistab endiste politseiametnike pettumust. "Loomulikult on nende karjäär ja eelnev edukas tegevus õiguskaitses nüüd oluliselt kahjustatud. Ja Eesti riigil on kahtlemata mainekahju ka, kuid kahjuks viimasel ajal ei ole see ju ainuke (taoline) lugu. Prokuratuur suhteliselt kergekäeliselt esitab süüdistusi," lausus Seppik, viidates tema vastu algatatud kriminaalmenetlusele, mille prokuratuur mullu suvel lõpetas.

Aastatel 2015 kuni 2018 siseministrina töötanud Andres Anvelt ütles ERR-ile, et tema hinnang on algusest peale olnud ühene: avaliku teenistusega seotud pensioni ja roteerumise küsimused peaks lahendama mitte kriminaal-, vaid haldusmenetlusega.

"Need on kõik haldusõiguslikud küsimused ja kui sellises valdkonnas tekivad vaidlused, siis selleks on olemas haldusmenetlus, on olemas halduskohus. Kindlasti on kriminaalmenetluslik sekkumine sellisesse vaidlusesse olnud ülemäärane, see on olnud liigne ja kindlasti ei ole see avaldanud head mõju Eesti kuvandile ka väljaspool, sest väljaspool jääb selline mulje, et on toimunud mingisugune suur korruptsiooniskandaal," lausus Anvelt.

Seppik nõustus, et selle juhtumi oleks saanud lahendada ilma kriminaalmenetluseta.

"Ma põhisüüd näen siin (sise)ministeeriumil. Sest nagu on näha avalikest andmetest, seda arutati ministeeriumi tasandil ja seal oleks pidanud need küsimused ära lahendama, kui need olid probleemiks. Aga kuna keegi ei tahtnud lahendada, siis jõutigi lõpuks sinna, kuhu me oleme jõudnud ja minu meelest see on väga kahetsusväärne," ütles Seppik.

Ka aastatel 2008 kuni 2013 kapo peadirektorina ja 2019 kuni 2021 justiitsministrina töötanud Raivo Aeg leidis, et lahenduse oleks pidanud leidma kuidagi teisiti.

"Kõrvalt vaadates – kas see asi oleks ikka pidanud nii kaugele minema. See, et kõrgeid politseiametnikke, nende otsuseid hakati hindama, see ikkagi oleks võinud olla seal ametkondade ja ministeeriumi tasandil," lausus Aeg.

Aeg lisas, tema oleks rahul siis, kui prokuratuur otsustaks, et asjaga edasi ei minda ehk maakohtu otsust edasi ei kaevata.

"Nii palju, kui ma meedia vahendusel olen jälginud, siis prokurör selle (otsusega) kuidagi rahul ei olnud, aga mina oleksin rahul sellega, kui prokuratuur ei läheks sellega edasi uuele ringile ringkonnakohtusse. Neid inimesi on väntsutatud ja nende mainet juba (kahjustatud)," lausus Aeg.

Jaanuarist 2021 kuni juunini 2022 siseministrina ja enne seda pikalt politseis töötanud Kristian Jaani, kes praegu töötab politsei- ja piirivalvekolledži direktorina, ütles lühidalt, et "üks on kindel – usaldan igati meie kohtusüsteemi".

Anvelt: kurb, et asi vahepeal isiklikuks kujunes

Kohtueelse menetluse tegi kaitsepolitseiamet, kes märtsis 2023 esitas Heldnale ja Vaherile kahtlustuse. Kapo huvi Heldna vastu leidis tähelepanu kogu menetluse jooksul. Aivar Alavere rääkis kohtuprotsessi jooksul detailselt, kuidas endine kapo peadirektor Arnold Sinisalu järjekindlalt survestas teda Heldna asjus. Kapo survestamine Heldna asjas oli nii intensiivne, et see lõpuks hakkas eneseväärikuse pihta, ütles Alavere kohtus.

Kui Sinisalu 2017. aastal Heldna kapo peadirektori asetäitja kohalt vabastas, oli Anvelt siseminister. Sellel, et kapo Heldna käekäigu kohta sellist huvi on tundnud, on kindlasti oma allhoovused, ütles Anvelt.

"Jah, Heldna lahkumine  omal ajal kaitsepolitseist ei olnud täitsa tavapärane. Olin ise siis siseminister, paljudest nüanssidest ma kindlasti ei tohi ega taha rääkida. Aga iseenesest isegi need nüansid peaksid olema teema üks pool ja selle probleemi lahendamine, mis kohtusse jõudis, on puhtalt halduslik. Ma olen väga kurb, kuidas asi vahepeal isiklikuks kujunes. Aga isegi kui siin taga on mingisugused isiklikud suhted, siis igal juhul prokuratuur peaks hindama, kas nad on pädevad lahendama sellist asja kriminaalmenetluse teel või keelduma sekkumast sellisesse protsessi," rääkis Anvelt.

Seppik märkis, et kapo võib tõesti kriminaalmenetluse alustada, kuid ilma prokuröri nõusolekuta pole see võimalik. "Prokuratuur pidi olema alustamise hetkest kaasatud sellesse, sellele nõusoleku andma ja seda soodustama, see on täiesti selge," ütles ta.

Seppiku sõnul on tal keeruline kommenteerida nende inimeste omavahelisi suhteid, kuid kui tema veel politseiteenistuses oli, saadi omavaheliste suhetega hakkama kuidagi teisiti.

"Ei juhtunud selliseid drastilisi asju, nagu praegu on toimunud," nentis ta.

Aeg nõustus, et kõrvaltvaatajale võis jääda kogu protsessist mulje, et klaaritakse vanu asju.

"Väidetavalt seda ei tehtud, aga ma ei oska öelda, miks seal nii intensiivselt mindi selle menetlusega edasi, et kas seal tõepoolest muud võimalused olid nii-öelda ammendatud . Aga kuna mina sellel ajal, kui Arnold Sinisalu (kapo) peadirektor oli, seal majas enam ei töötanud ja mina neid suhteid kommenteerida ei oska, et kes kellega ja kuidas nad omavahel seal läbi said," lausus ta.

Aeg, kes kapo peadirektori ametis olles Heldna endale asetäitjaks tõi, lisas, et töiseid vaidlusi tekkis ikka. "Aga see, et oleks olnud mingisugust mõtet mingit kriminaalmenetlust hakata seal alustama – kaugel sellest," lausus ta.