Eelmisel nädalal saatis haridusministeerium kooskõlastusringile määruse, mis seab nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Muu hulgas on määruse eelnõus tähelepanu pööratud koolide väliruumile, mis peaks määruse praeguse sõnastuse järgi olema puhas ja heakorrastatud.

Maastikuarhitekti Karin Bachmanni ja Tartu Ülikooli teadlase Tuul Sepa ning mitme nendega kaasamõtlejate hinnangul on fookus vales kohas.

"Väliruumist ja ütleme looduslikust ruumist oli seal tehtud pigem nagu oht ja et seda tuleks laste igapäevaruumist justkui välja võtta, kuigi tegelikult me igapäevaselt näeme, et lapsi varitsevad hoopis teistsugused ohud ja pigem on ohuks see, et lapsed ei puutu piisavalt loodusega kokku," selgitas Bachmann.

"Ka on ohuks liiklus, autod sõidavad liiga kiiresti, lapsed ei saa iseseisvalt liikuda, sest neile sõidetakse otsa. Näiteks on koostamisel praegu tänavaruumi giid, mis keskendubki suuresti sellele, mismoodi meie avalik ruum, tänavaruum välja näeb ja seal on rõhk suuresti elurikkusel ja see eelnõu on sellega väga teravas vastuolus."

Tuul Sepp märkis, et nii Tartu Ülikoolis kui ka rahvusvaheliselt on tehtud uuringuid, mille tulemused on selges vastuolus eelnõu seletuskirjas esitatud väidetega. Näiteks ilmneb rahvusvahelistest uuringutest, et mida mitmekesisem looduslik ruum on, seda tervemad, targemad ja loovamad on lapsed.

"Seda paremini nad suudavad vastu panna haigustele ja teiselt poolt, eelnõus oli välja toodud selge seos niitmissageduse ja puukide arvukuse vahel, mida tegelikult teadusuuringuid ei toeta," ütles Sepp.

"Kuna sellises eelnõus saabki rõhutada ühte kõige olulisemat väärtust, mis lapsi ümbritsevas ruumis peaks olema, siis meie jaoks on oluline, et see üks väärtus oleks toetatud võimalikult tugevalt teadusuuringute poolt ja see üks väärtus peaks olema ala looduslikkus, mis mõjutab positiivselt nii laste heaolu kui ka meie enda kohalikku Eesti loodust."

Karin Bachmanni sõnul viitavad nad sellele, et ala oleks võimalikult looduslik, aga tasakaalus.

"Need kohad, kus mängitakse jalgpalli või tehakse piknikut, seal peabki see muru olema kogu aeg niidetud, kuidas muidu saaks, aga just see, et on kokkupuude ka teise taimestikuga, põõsaste, rohttaimede, puudega, et lastel oleks võimalik ise mullas sonkida, istutada, kaevata midagi. Nii uuringuid kui ka tegelikult see, mida me tajume või kogeme, kas lastena või praegu lapsevanematena, on, et lastele sellised asjad meeldivad ja teiseks valmistab see neid eluks ette," rääkis Bachmann.

"Paraku see linnaelu on selline, et väga sageli viiakse lapsi igale poole autoga ja nad saavad vähe iseseisvalt liikuda, mis tähendab seda, et nad tegelikult ei valmistu eluks hästi ette. Ühel hetkel nad peavad hakkama ise liikuma ja siis on see kogemus väga õhuke, mille pealt nad peavad siis järsku ühel hetkel iseseisvaks saama."

Ministeerium ootab määruse eelnõule tagasisidet 7. maini.