Pakkumise kohaselt vahetaks Salvador USA-st sinna saabunud 252 Venezuela päritolu vangi Venezuela poliitvangide vastu. Viimaste hulgas mainitakse ajakirjanikke, inimõiguslasi ja opositsioonijuhi ema, samuti Venezuela vanglates istuvaid teiste riikide, näiteks USA, Saksamaa ja Prantsusmaa kodanikke. 

Bukele ei anna teada, kas need vangid pärast vahetust ka veel vanglasse jääksid. Samuti pole Bukele põhjendanud, miks Venezuela peaks pakkumise vastu võtma.

Venezuela ei ole pakkumist kommenteerinud, mis on ka mõistetav, sest Venezuela ametliku seisukoha järgi riigis poliitvange üldse polegi. Ka pole teada, mis saab vangide edasivahetuse korral kuuest miljonist dollarist, mida USA praegu Salvadorile Venezuela päritolu vangide ülalpidamise eest maksab. 

Samal ajal on vangide saatmine Salvadori viinud USA põhiseadusliku kriisi lävele. Nimelt otsustas USA ülemkohus, et välja saadetud Kilmar Abrego Garcia tuleb Salvadori vanglast välja saada. Kohus otsustas, et Garcia riigist väljasaatmine pole kuidagi põhjendatud. 

Trumpi valitsus möönab, et väljasaatmine oli viga, kuid ei kavatse midagi teha selle vea parandamiseks. Ka Bukele pole nõus Garciat USA-sse tagasi saatma. Nii palju on ülemkohtu otsus Garcia elu siiski parandanud, et halvamainelisest Cecoti vanglast viidi ta üle inimväärsemasse kinnipidamiskohta. See on suur asi, sest kirjelduste kohaselt on Cecoti vangla tõeline maapealne põrgu.

"On tähtis mõista, et see on kõige salapärasem vangla piirkonnas. Kogu info vangla kohta tuleb valitsuselt. Vangla juhtkond ise viib läbi piinamisele sarnanevaid tegusid. Tuled põlevad ööpäevaringselt. Vangla on nii ülerahvastatud, et ei vasta rahvusvahelistele standarditele. Ligi ei lasta kinnipeetavate perekondi ega juriste. Kinnipeetavad saavad jalutada ainult pool tundi päevas. Vanglas pole isegi raamatuid. See on vangla, mis on mõeldud karistamiseks ja mis on eesmärgipäraselt väga jõhker. See on vangla, mis mõeldud piiramatuks kinnipidamiseks. See on sarnane karistuskolooniale," ütles inimõigusorganisatsiooni Cristosal direktor Noah Bullock.

Ühtlasi otsustas USA ülemkohus, et valitsus peab katkestama Venezuela päritolu inimeste väljasaatmise Salvadori. Kohtuotsuse kohaselt ei tohi ühtki kinnipeetut Salvadori saata enne kui otsustatakse teisiti. Ameerika Kodanikuõiguste Liit ehk ACLU lähtub oma hagis asjaolust, et venezuelalasi tahetakse välja saata 18. sajandist pärit seaduse, pealegi sõjaaja seaduse kohaselt. Ka paneb ACLU pahaks, et kinnipeetud venezuelalasi informeeriti eesseisvast väljasaatmisest vaid inglise keeles, ehkki hispaania keel on nende emakeel ja kõik kinnipeetavad inglise keelt ei oskagi. 

Valitsus üritab kiirustada isikute väljasaatmisega riiki, kus nad võivad lõpetada jõhkras Salvadori vanglas tõenäoliselt kogu oma ülejäänud eluks.

"Ülemkohus pani selle hommikul kell üks pausile, võimaldades valitsusel koostada järjekordse selgituse. Valitsus koostas selgituse, meie koostasime vastuse ja eks me näe, mida ülemkohus teeb. Me loodame, et nad jäävad pausi pidama, vastasel juhul saadetakse need inimesed välja ilma mingi tõsiseltvõetava protsessita kohta, kus neid võib ees oodata piinamine või midagi veel hullemat," ütles UCLA peajurist Lee Gelernt.

Bukele mittenõustumine Garcia tagasisaatmisega vihjab asjaolule, et Trumpi valitsus kavatseb ülemkohtu otsusele vilistada. Varem on Trumpi valitsus esitanud Garciat halvustavaid väiteid, mille kohaselt viimane on kurikuulsa kuritegeliku jõugu MS-13 liige. Ametlikult pole Garciat kunagi süüdi mõistetud ja talle kehtis ka ajutine kaitse, mille tõttu poleks teda tohtinud ühtegi teise riiki välja saata. 

Viimati on USA valitsus nii rumalas olukorras olnud 1830. aastatel, kui tollane president Andrew Jackson keeldus täitmast põlisameeriklaste küüditamist keelavat ülemkohtu otsust. Praegu võib kohtuotsuse eiramine aga tähendada õigusriigi lõppu USA-s, mis on ohtlik pretsedent kogu maailma jaoks.

"Ma ei kaitse ühte inimest. Ma kaitsen selle inimese õigusi kogu protsessis ja Trumpi valitsus on tunnistanud kohtus, et ta vahistati alusetult ja saadeti riigist välja alusetult. Minu missioon ja minu eesmärk on tagada, et me peame kinni õigusriigist, sest kui me selle temalt ära võtame, seame me õigusriigi ohtu ka kõikide teiste jaoks," lausus USA senaator ja demokraat Chris Van Hollen.