Michal: Eesti võib Rail Balticut ka Lätis ehitada
Peaminister Kristen Michal ütles, et Eesti võib vajadusel Lätit toetades ehitada Rail Balticut ka Iklast teisel pool piiri, et kolme Balti riiki ühendav raudtee ikka 2030. aasta lõpuks valmis saaks nagu eesmärgiks võetud on.
"Meile on kinnitatud ja ma saan olla kindel, et [Läti peaminister] Evika Silina teeb kõik võimaliku, et raudtee tähtajaks valmis ehitada. Meie osal raudteest käivad ühel kolmandikul juba ehitustööd ning 2026. aasta lõpuks on ehituses kogu Eestit läbiv trass," rääkis Michal ühisel pressikonverentsil Riias koos Silina ja Leedu peaministri Gintautas Paluckasega.
"Aga kui võimalik ja vajalik, võiksime jätkata ehitamist ka Lätis," lisas Michal vastuseks ajakirjaniku küsimusele, milles viidati tema novembris Riias justkui naljana öeldule.
Riiast põhja poole, Eesti piiri suunas kulgeva Rail Balticu lõigu teema on tõusnud päevakorda, kuna Lätis on kostnud väiteid, et riik ei jõua seda kokku lepitud tähtajaks valmis ehitada ning praeguseks on selleks ka väga vähe ettevalmistusi tehtud.
Samas rõhutas Michal nagu ka teised kaks peaministrit, et ootavad Euroopa Liidult Rail Balticu valmis ehitamiseks lisaraha ning arvestavad, et see kirjutatakse ka EL-i uude seitsmeaastasesse eelarvesse (MFF) sisse, kuna tegemist on kogu Euroopa jaoks olulise projektiga.
Eesti peaminister rõhutas siiski, et kuigi Eesti jaoks on Rail Balticu valmis ehitamiseks rahaline puudujääk umbes 400–500 miljonit, on Eesti suuteline seda katma muude Euroopa Liidu fondide toel kui ainult praegu selleks kasutatav Euroopa Ühendamise Rahastu (i.k. CEF).
"Me saame hakkama nii ajaliselt, trassi mõttes kui ka rahaliselt," rõhutas Michal.
Valitsuse pressiesindaja rõhutas hiljem ERR-ile, et ehitamise pakkumine ei tähenda loomulikult seda, et Eesti teeks seda oma taskust.
Läti peaminister Evika Silina pakkus, et projekt võiks olla kõigi kolme peaministri büroo poliitilises vaateväljas. Läti puhul tuleb üldisemat tausta - nädala pärast on siin kohalikud valimised ja opositsioon üritas eile peaministrit maha võtta. Üks praeguse koalitsiooni osapool - Roheliste ja Talurahva Liit - ei luba riigieelarvest Rail Balticule rohkem kui 15 protsenti üldsummast, nagu algul kokku lepiti.
"RB Rail on ühisettevõte kõigile Balti riikidele. Täna arutasime, kuidas saame vähendada selle kulusid. Kuid on selge, et igas riigis on oma projekti eestvedaja ja ehitaja. Just seepärast peaks järelevalve projekti üle olema parem. Kutsusin eelmisi Baltimaade valitsusjuhte üles ja tegin selle ettepaneku ka täna, et peaksime peaministrite tasemel seda projekti kontrollima. Loomulikult saab see olla poliitiline kontroll," lausus Silina.
RB Raili juhtkonnas toimuvad muutused ja vahetunud on ka Läti Rail Balticu arendusfirma juht. Leedu valitsusjuht usub, et 2030. aasta on põhitrassi valimiseks reaalne tähtaeg.
"Leedus saab tänavu valmis 140 kilomeetrit raudteed. Oleme nõus otsima alternatiivseid rahastusallikaid juhul, kui Euroopa Liidu toetus järgmisel rahastusperioodil pole piisav. Olen seda meelt, et projekt peab olema 2030. aastaks lõpetatud. Kui on vaja abi, oleme valmis üksteist aitama," sõnas Leedu peaminister Gintautas Paluckas.
Ettevalmistused põhitrassi ehitamiseks Riiast, täpsemalt Iecavast Leedu suunas käivad. Riiast Eestisse suunduva raudtee rajamiseks lätlased ühtki tähtaega ei paku, sest nendeks töödeks pole raha.
Toimetaja: Mait Ots, Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"