Balti riigid tegid EL-ile avalduse Rail Balticu lisarahastuse leidmiseks
Eesti, Läti ja Leedu transpordiministrid saatsid Euroopa Komisjonile ühisavalduse, milles kinnitavad jätkuvalt, et kolm riiki saavad Rail Balticu suurprojekti 2030. aastaks valmis. Kuid selleks on vaja leida seni kulutatud neljale miljardile juurde 10 miljardit eurot.
Teisipäeval Vilniuses kolme Balti riigi transpordiministri tehtud ühisavalduse järgi tuleks leida Rail Balticu jaoks täiendavaid rahastusallikaid, et tagada kiirraudtee õigeaegne valmimine.
Taristuminister Kuldar Leisi (RE) sõnul avalduses rahastuse suurust ei mainita, kuid see on teada – 10 miljardit eurot.
"Umbes aasta tagasi hinnati, et Rail Balticu kogumaksumus kolmes riigis kokku on 14 miljardit, millest neli miljardit on seniseks panustatud, nii et 10 miljardit tuleb juurde leida," rääkis Leis. "See ei tähenda Euroopa Liidu toetust ainult, tähendab ka riikide panustamist nüüd järgmistel aastatel, siis etappide kaupa, see rahastus tuleb leida."
Rail Baltic on ehitatud suures osas Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toel. Aga riigid on kasutanud ka muid võimalusi, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas. Näiteks Eesti on ehitanud Rail Balticu viadukte taasterahastust. Samuti arutab komisjon praegu struktuurifondide kasutamata raha ümber jagamist kaitseotstarbelistesse projektidesse.
"Komisjoni soov ja eesmärk on, et need suhteliselt kiiresti lõppeks, et siis uuest aastast saaksid riigid juba hakata sealt ümberplaneeritud rahasid kasutama ja sealt on näiteks võimalus raha siis panna ka sellisesse projektidesse. Selles mõttes mingid paindlikkused on olemas juba ka olemasoleva eelarve raames," lausus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas.
Valitsus otsib praegu lahendusi, kuidas saaks seda ümbersuunatavat raha kasutada. Leisi sõnul on Rail Baltic muutmas julgeolekuprojektiks ja raha võib saada sõjalise liikuvuse fondidest. "Mida saab kasutada nii raudtee, kui maanteede, kui sildade, sadamate jaoks ehk siis mõte ongi selles, et kui meil on vaja sõjatehnikaga liikuda, siis need ühendused peaksid vastu," ütles ta.
Järgmine Euroopa Liidu eelarveperiood on aastatel 2028–2034. Juulis teeb Euroopa Komisjon ettepaneku uue eelarveperioodi raamistikuks ja seejärel liiguvad arutelud liikmesriikidesse.
"Saame siis täpsemalt rääkida juulikuus, kui komisjon on selle ettepaneku teinud. Aga loomulikult on Rail Baltic Euroopa Komisjoni jaoks väga oluline strateegiline projekt," kinnitas Schank-Lukas.
Kuna raudtee peaks saama valmis 2030. aastaks, siis Baltimaade huvi on, et rahastust jagatakse projektile eelarveperioodi alguses, mitte alles viiteajaga, mida on varem ette tulnud, ütles Schank-Lukas.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK