Poola presidendivalimised võitis konservatiiv Karol Nawrocki

Poola pühapäevased presidendivalimised võitis rahvuskonservatiivist ajaloolane Karol Nawrocki, selgus pärast kõikide teises valimisvoorus antud häälte kokkulugemist. Tema konkurent tunnistas valimiskaotust.
Nawrocki kogus teises valimisvoorus 50,89 protsenti ja Varssavi liberaalne linnapea Rafal Trzaskowski 49,11 protsenti häältest.
Valimised olid väga tasavägised. Kui esmaspäeva varahommikul avaldatud lävepakuküsitluse järgi kogus Nawrocki 51 protsenti ja tema rivaal, liberaalist Varssavi linnapea Rafal Trzaskowskit 49 protsenti häältest, siis pühapäeval, vahetult pärast hääletamise lõppu avaldatud küsitluste tulemuste järgi juhtis Trzaskowski 50,3 protsendiga.
Nii Nawrocki kui Trzaskowski kuulutasid end juba pühapäeval valimiste võitjaks.
Trzaskowski sai presidendivalimiste esimeses voorus 31 protsenti ja Nawrocki 30 protsenti häältest. Esimeses voorus osales kokku 13 kandidaati.
42-aastane euroskeptikust Nawrocki ütles kampaania ajal, et valitsus peab tagama, et riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika eelistaks poolakaid teistele rahvastele, sealhulgas naaberriigist Ukrainast pärit põgenikele.
"Poola ennekõike, poolakad ennekõike," oli Nawrocki kampaanialoosung.
Poola presidendi roll on suures osas tseremoniaalne. Presidendil on aga vetoõigus, mida ametist lahkuv president Andrzej Duda on kasutanud paljude valitsusreformide blokeerimiseks.
Hääletust jälgiti tähelepanelikult nii Ukrainas kui ka Venemaal, USA-s ja Euroopa Liidus, lisas Reuters.
Mõlemad kandidaadid nõustusid vajadusega suurte kaitsekulutuste järele ja Ukraina toetamise olulisusega Venemaa agressiooni tõrjumisel.
Poola on 32 riigist koosneva NATO liige. Ent kuigi Trzaskowski peab Ukraina võimalikku NATO-sse kuulumist Poola julgeoleku seisukohalt hädavajalikuks, ütles Nawrocki hiljuti, et kui tema oleks president, siis ta seda ei ratifitseeriks, sest on oht, et see kisuks alliansi Moskvaga sõtta.
Allikate sõnul on Venemaa Kiievi rahulepingu tingimusena nõudnud, et NATO ei laieneks ida suunas – see puudutab Ukrainat ja teisi endisi liiduvabariike nagu Gruusia ja Moldova.
Kampaania käigus esitles Nawrocki valimisi praeguse Euroopa-meelse peaministri Donald Tuski laiapõhjalise koalitsioonivalitsuse usaldushääletusena.
Valimistel on seega kaalul Tuski valitsuse teovõime. Parlamendivalimiste kampaanias lubas valitsus muu hulgas leevendada riigi ranget abordikeeldu, kuid ei ole Duda vastuseisu tõttu suutnud seda ellu viia.
53-aastane Trzaskowski lubas aidata Tuskil viia lõpule oma valitsuse demokraatlikud reformid, mille eesmärk on mõlema sõnul parandada 2023. aastal võimu kaotanud natsionalistliku Õiguse ja Õigluse (PiS) valitsuse tehtut.
Kuigi Nawrocki on tehniliselt sõltumatu kandidaat, avaldas PiS talle toetust.
Nawrocki võit viitab, et Poola jätkab praeguse riigipea Andrzej Duda kurssi, kelle teine ametiaeg lõpeb 6. augustil.
Nawrocki kandidatuuri toetas ka USA president Donald Trump.
Nawrocki tähendab Poola peaministrile Donald Tuskile tõenäoliselt probleemide jätkumist. 2023. aasta lõpus võimule tulnud Tuski koalitsioonivalitsus ei ole suutnud presidendi vetoõiguse tõttu seni viia ellu paljusid kampaanialubadusi, näiteks Poola kohtusüsteemi politiseerinud seaduste tühistamist.
42-aastane ajaloolane Nawrocki on Poola Mäluinstituudi juht ja poliitikas uustulnuk. Nõukogude sõjamonumentide mahavõtmise kampaania juhtimise eest on ta Poola ajakirjanduse teatel Venemaal tagaotsitavate isikute nimekirjas.
Trzaskowski tunnistas lüüasaamist
Poola Euroopa Liidu meelne presidendikandidaat Varssavi linnapea Rafał Trzaskowski tunnistas mitu tundi pärast ametlike tulemuste avaldamist lüüasaamist pühapäevastel valimistel.
"Õnnitlen Karol Nawrockit... See võit on kohustus, eriti nii raskel ajal. Eriti nii tasavägiste tulemustega. Ärge seda unustage," kirjutas Trzaskowski sotsiaalmeediaplatvormil X.
Toimetaja: Valner Väino, Mait Ots
Allikas: Reurers, AFP-BNS