"Kaks aastat tagasi, kui ma tulin kaitse- ja kosmosetööstuse liitu, siis oli meie aastane müügikäive 250 miljonit. Eelmise aasta prognoositav müügikäive on 500 miljonit, sellest 2/3 tuleb puhtalt ekspordist. Kaks aastat tagasi oli meil liidus 130 ettevõtet, täna on juba ligi 190," rääkis Koidumäe.

Koidumäe ütles, et Eesti riigi kaitsekulutused kasvavad ja kasvab ka selle võrra sisetarbimine. "See on oluline, et maksuraha jääks meie majandusse," ütles Koidumäe.

Sektori eesmärk on haarata kaks protsenti SKP-st. "See on suur hüpe. Euroopas on kulud kaitsele kasvanud," sõnas Koidumäe.

Kaitsetööstussektor on Koidumäe sõnul eripärane sektor. "Sul on piiratud klient, kelleks on riik. Riik kasutab avalikku raha, hanked on pikad ja põhjalikud. Lävend on suhteliselt kõrge. Koostöö kliendiga on aga pikaajaline, sest võimeid, süsteeme ja teenuseid hangitakse aastakümneteks. Nende tagamine peab olema kindel ka kriisi- ja sõjaajal," rääkis ta.

Pankade suhtumine kaitsetööstusesse on muutunud paremaks. "Olen kohtunud kõikide Eesti pankade esindajatega ja nad on kinnitanud, et saavad rohkem toetada. On antud käibelaenu, näiteks Defsecintelile anti viis miljonit eurot," ütles Koidumäe.

Smartcapi fond saab erinevalt pankadest rahastada ka surmavaid tehnoloogiaid.

"Lähiajal peaksid tulema siin esimesed otsused. Need mehhanismid annavad sektorile kapitali juurde. Investorid käivad ka meie ukse taga koputamas. Nemad oskavad ka rääkida tootearenduses kaasa ja neil on võrgustik, kus tooteid realiseerida," ütles Koidumäe.

Eesti kaitsetööstuse tooted on Ukrainas juba aastast 2016, kui Threod Systemi luurelennukid olid Ukraina taevas. "Eestis on kümmekond kaitsetööstuse ettevõtet, kes toetavad Ukrainat, mõned on avanud seal tehased. Kõik info, mis tuleb Ukrainast, on suure tähtsusega kaitsetööstuse arendamisel," rääkis Koidumäe.

Eesti kaitsetööstus on õppinud näiteks seda, et autonoomsed mehitamata süsteemid on lahinguväljal selleks, et jääda, rääkis Koidumäe.

Kaitsetööstuse turg Euroopa näitel on väga fragmenteeritud ja protektsionistlik.

"Vanematel riikidel on oma kaitsetööstus ja on riigi osalusel. Eesti kaitsetööstuse ettevõtted põhinevad kõik erakapitalil. See on suur erinevus. Kui kaitsetööstusel on riigi osalus, esmased tellimused lähevad oma riigile. Et olla edukas välisturgudel peab su toode olema innovatiivne," rääkis Koidumäe.

"Eestlaste jonnakus tootearendusel on edu kandnud. Liit aitab kaasa välissuhtlusega - huvi Eesti tehnoloogiale on," ütles Koidumäe.

Baltic Workboats arendab näiteks mehitamata mereplatvormi.

"Euroopa kaitsefondis on eri programmid ja Baltic Workboats veab seal ühte programmi, kus on kümnest riigist 25 ettevõtet. Ülesanne on arendada sõjaliseks otstarbeks platvorm, mis on 45 meetri pikkune ja peaks olema valmis järgmise aasta lõpuks. See on suur tunnustus Eesti merendusettevõtetele," ütles Koidumäe.