Kommenteerides Läti valitsuse ideed pakkuda Eestile ja Leedule Air Balticus osalust, avaldas Svet lootust, et suudetakse leppida kokku sellises mudelis, mis tagab Eestile nii minimaalse osaluse kui võimalik, aga samas ligipääsu nii laiale infole, kui see on vähegi mõistlik ettevõtte poolt vaadates.

"Naljaga pooleks võiks väita, et Air Baltic ongi tänapäeval Eesti rahvuslik lennuettevõte, sest umbes pooled väljumised Tallinna lennujaamast teenindab just Air Baltic. See tähendab seda, et me peame omama võimalikult palju infot selle kohta, mis selles ettevõttes toimub. Meil peab olema võimalus prognoosida, mis hakkab olema selle areng ja meil peavad olema väga lähedased suhted selle ettevõtte juhtkonnaga," rääkis Svet. "Sellest seisukohast lähtudes ma arvan, et Eestil oleks kasulik omada kasvõi sümboolset osalust Air Balticus, olla selle võib-olla kõige väiksem aktsionär – kas ühe või 0,1 protsendi aktsiatega, ehk nii vähese osalusega kui võimalik, aga siiski olla omanike ringis, et omada teatud ligipääsu infole," põhjendas Svet oma seisukohta.  

"Mõistagi ei tohiks siinjuures loota, et see investeering hakkab meile otseselt mingit tulu tagasi tooma. Me teame, kui keeruline äri on lennundus, me teame, kui keeruline on tegelikult Air Balticu seis, aga seni, kuni ta lendab, me peame arvestama sellega, et ta on meie jaoks väga olulise tähtsusega," lisas ta.

Samas ei tohi jääda lootma ainult Air Balticule Eesti lennuühenduste tagamisel, vaid tuleb paralleelselt tegeleda sellega, et meelitada Eestisse ka teisi lennuliine, teisi lennufirmasid, et me ei jääks liiga suurde sõltuvusse ühest lennufirmast, rõhutas Svet. "Sest nagu me teame ka enda kogemusest, siis lennufirmad kipuvad aeg-ajalt pankrotti minema," märkis ta.

Svet meenutas ka seda, et kui Air Baltic on alates eelmise aasta lõpust kärpinud vähem kasumlikke liine, siis Tallinna on liine pigem lisandunud, mis näitab, et firmale on Tallinnast lendamine kasumlik ja kohati isegi kasumlikum kui Riiast lendamine.

Sellega seoses viitas ta mõni kuu tagasi Air Balticu juhtkonnalt kuuldud plaanile suurendada aastani 2030 Tallinnas ööbivate lennukite arvu praeguselt neljalt-viielt võib-olla isegi kahekordseks.

"Seega meie jaoks on väga tähtis aru saada, mis loogikast lähtuvalt see lennufirma tegutseb ja kuidas see loogika võib meid puudutada. /---/ Mõistagi kui Air Baltic hakkab oma poliitikat muutma, siis see puudutab meid otseselt ja just seetõttu meil oleks oluline omada teavet ja teatud õigusi, kasvõi minimaalseid selle ettevõtte suhtes, millest me nii palju sõltume," kordas Svet oma mõtet.

"Aga veel kord: loota, et Air Balticu aktsiate soetamine on mingi tuluprojekt, ei maksa. Me peame mõtlema sellele kui riskide maandamise sammule ja me peaksime samaaegselt tegelema sellega, et meelitada Tallinnasse teisi ettevõtteid. Ja mina olen kindel, et Tallinna lennujaam teeb selle nimel väga head tööd. Küsimus on selles, kas lennujaamal on alati riigi poolt piisavalt tegutsemisvabadust ja ka rahalist tegutsemisvabadust," jätkas endine taristuminister.

Sveti sõnul on Tallinna Lennujaama juba aastaid tagasi valitud strateegia diversifitseerima oma lennuühenduste portfelli olnu õige, aga lennujaamal on selleks, et seda strateegiat edukalt ellu viia, vaja raha.

Sellega seoses pole tema hinnangul praegu õige riigi otsus lennujaamast dividende võtta ning selle otsuse võiks üle vaadata. "Ja isegi kui on karjuv vajadus dividendi võtmiseks, siis seda ei peaks tegema nii suures mahus nagu valitsus tegi," leidis Svet.

Kolmapäeval sai teatavaks, et taristuminister Kuldar Leis, kes on riigi kui lennujaama ainuaktsionäri esindaja, otsustas, et Tallinna Lennujaama eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt makstakse riigieelarvesse dividendidena ligi 4,4 miljonit eurot. Pärast dividendide väljamaksmist on eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk ligi 80,4 miljonit eurot.

Lennujaamal on vaja võimalust rääkida erinevate lennufirmadega läbi, pakkuda neile soodsaid tingimusi, viitas Svet. "Ja seetõttu, kui me tahame tagada oma lennud, on esimene samm anda lennujaamale rahaline tegutsemisvabadus. See on punkt number üks," rääkis ta.

Teise võimalusena lennuühenduste arvu suurendada tõi Svet esile Leedu algatuse, kus on seoses Saksa relvajõudude brigaadi paigutamisega kasvanud lennuühenduste vajadus Saksamaa eri linnadega. "Leedu riik sisuliselt kuulutab välja hanke leidmaks partner mingite otseühenduste tagamiseks. Ja juhul, kui see lennuühendus muutub ühel päeval kasumlikuks, siis see kasum jaotub riigi ja partnerettevõtte vahel. Kui aga see kasumlikuks ei muutu, siis riik jääb selle riski kandjaks," kirjeldas ta. "Nii et kindlasti meil peaksid olema ka sellised mudelid läbi töötatud ja riik peaks olema valmis neid välja kuulutama."

Kolmanda variandina lennuühenduste arvu suurendamise viitas Svet praegu Tartus kasutatavale mudelile, kus riik tellib turult konkreetset lendu (Helsingisse - toim.), mida erasektor ise pakkuma ei tuleks. "Aga muidugi see kolmas variant on absoluutne kriisistsenaarium, sest me näeme praegu tegelikult, et Tallinna lennuühenduste arv pigem kasvab. Me näeme, et lennuettevõtete huvi Tallinna lennujaama vastu kasvab ja me peaksime andma lennujaamale võimaluse edasi töötada oma strateegiaga," rääkis ta.

"Ja kindlasti on äärmiselt oluline, et minnakse lõpuni Nordica lennukite müügiga ja et sellest müügist saadav tulu suunatakse just lennujaama eelarvesse, et lennujaam saaks tegeleda oma investeeringutega, et tal tekiks ka võimalus vajadusel täiendada oma liini toetusprogrammi," lõpetas Svet.