Nagu alliansi peasekretär Mark Rutte kavandas, saidki tippkohtumise peamisteks tulemusteks liitlaste lubadus võtta kuulda Trumpi üleskutset kulutada viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaitsele ja USA kohustuste uuendamine NATO vastastikuse kaitse klausli raames.

Reuters rõhutas, et meeleolu tippkohtumise ajal ja pärast seda oli erinev olukorrast paar kuud tagasi, kui transatlantilised suhted olid nii pingelised, et Saksamaa kantsler Friedrich Merz väljendas pärast valimisvõitu avalikult kahtlust, kas NATO selle praeguses vormis enne Haagi tippkohtumist üldse veel alles on.

Reuters märkis, et Rutte tegi Trumpi suunas heldelt komplimente, kirjutades oma pöördumises USA presidendile mõned sõnad suurtähtedega nagu Trump teeb ja nimetades teda isegi "issiks".

"Te saavutate midagi, mida ÜKSKI USA president pole aastakümneid suutnud. Euroopa maksab SUURE summa, nagu ta peakski, ja see saab olema teie võit," kirjutas NATO peasekretär tippkohtumise eelses pöördumises Trumpile, mille see avalikustas, kui oli teel Haagi.

Ja vahetult enne tippkohtumist tegi Rutte veel ühe meelituse Trumpi suunas, kommenteerides viimase karme avaldusi Iraani ja Iisraeli suunas lausega: "Issi peabki mõnikord karme sõnu kasutama." Üldiselt hoidis Rutte tippkohtumise lühikese ja lihtsana, minimeerides Trumpi tegevusest tekkida võivate tagasilöökide riski, kirjutas Reuters. Selle tulemusena oli USA presidendi varasem karm retoorika NATO suunas pärast tippkohtumist täiesti erinev. "Lahkun siit öeldes, et need inimesed tõesti armastavad oma riike. See pole pettus ja me oleme siin, et neid aidata, kaitsta," ütles Valge Maja peremees ajakirjanikele.

Reuters viitas, et allianss keskendus küll oma kohustuste kinnitamisele ja suurematele kaitsekulutustele, kuid vaikis USA ja paljude Euroopa liitlaste sügavatest erimeelsustest Venemaa ja Ukraina suhtes. Muuhulgas valmistab mitmetele Euroopa riikidele muret see, kuidas Trump on võtnud Moskva suhtes märksa leplikuma hoiaku ja toetab Kiievit vähem kui tema eelkäija Joe Biden.

Reuters tõi esile ekspertide hoiatuse, et hoolimata NATO atraktiivsest diplomaatilisest pealispinnast on selle sisuline tõhus toimimine ohus, kui USA ja Euroopa ei jõua kokkuleppele selles, kuidas Venemaale pikas perspektiivis vastu astuda. "NATO tippkohtumine, mis sisuliselt ignoreerib käimasolevat sõda Ukrainas, peaks meid kõiki ettevaatlikuks tegema," ütles endine USA suursaadik NATO juures Julianne Smith, kes töötas alliansis Bideni administratsiooni ajal.

Endine Slovakkia suursaadik NATO-s Peter Bator ütles tippkohtumist kommenteerides: "Me just kaotasime võimaluse saata Kremli valitsejale strateegiline signaal". Tema sõnul läheb see läänele julgeoleku mõttes kalliks maksma.

Artiklis märgitakse, et NATO liikmesmaad jälgivad nüüd, kas Trumpi uus kiindumus alliansi vastu kajastub ka tema administratsiooni tegevuses, eriti Ameerika sõjalise kohaloleku ülevaatamise plaanis, kuna Euroopa julgeolek sõltub suuresti seal paiknevatest USA vägedest. Euroopa liidrid on küll öelnud, et on valmis võtma alliansis suurema rolli, kuid soovivad kindlustada selle, et kui USA ka oma vägesid vähendama hakkab, toimub see planeeritult ning pikema aja jooksul.

"Kui rääkida Euroopa kõrgemate juhtidega, on tunda nende ärevust. Enamik eeldab, et Pentagon hakkab vägesid ja ressursse välja viima, kuid keegi ei tea, kui palju ja millal," ütles endine NATO pressiesindaja, praegu mõttekojas RUSI töötav Oana Lungescu.

Reutersi analüüsi vahendanud Ukraina väljaanne Unian märkis, et NATO liitlased pehmendasid Haagi tippkohtumise lõppkommünikees oma retoorikat Venemaa suhtes. Dokumendis kirjeldatakse Venemaad kui alliansi "pikaajalist ohtu". Samas ei mainita selles Ukraina tulevast NATO liikmelisust, mida alliansi peasekretär Rutte ise nimetas pöördumatuks. Nagu mitmed on tähelepanu juhtinud, oli seekordne lõppkommünikee tavapärasest palju lühem ja koosnes kõigest viiest lõigust, samas kui see on koosnenud ka 40 või isegi 90 paragrahvist.

Nagu märkis Briti väljaanne The Telegraph, toimus NATO tippkohtumine üha ähvardavamaks muutuva geopoliitilise olukorra taustal, kus sellest sai kõrgetasemelise ja professionaalse diplomaatia näide ning samal ajal sümbol Ameerika Ühendriikide ja tema Euroopa liitlaste suhete sügavast asümmeetriast. The Telegraph lisas, et tippkohtumine oli korraldatud elegantse etendusena ühele pealtvaatajale, vahendas Unian.