NATO riikide juhid kogunevad 24.–25. juunil Haagi NATO tippkohtumisele. Riigid on varasemalt leppinud kokku, et plaanivad tõsta kaitsekulutused viiele protsendile riikide sisemajanduse koguproduktist (SKP). Hispaania soovib aga kaitsekulutuste protsendile erandit, väites, et saavutab eesmärgid ka ilma kulusid selles mahus tõstes.

Raik märkis, et Hispaania tegevus näitab, et riigid ei saa kaitsekulutuste tõstmise vajadusest aru.  

"Hispaania on väljendanud selliseid kahtlusi, mida on arutatud ka mõnedes teistes NATO riikides," ütles Raik. "See näitab, et selle nimel tuleb ikka veel tööd teha, et Euroopa riigid NATO-s kõik saaksid ühtemoodi aru sellest, miks ja kui palju on vaja kaitsekulusid lisada ja mõistaksid eelkõige, et seda ei ole vaja teha mitte selleks, et [USA president Donald] Trumpile meeldida."

Raik tõdes, et osad riigid pingutavad, et tippkohtumine saaks rahulikult ja edukalt läbi, kuid rõhutas, et tegelik töö algab pärast tippkohtumist ja et kaitsekulude tõstmist on vaja Euroopa enda julgeoleku jaoks, mitte USA jaoks.

Enne tippkohtumisele suundumist seadis Trump ka NATO kaitseklausli kahtluse alla, väites, et artikkel viiel on mitmeid tõlgendusviise.

"USA ei ole NATO-st lahkumas," vastas Raik küsimusele, kas Trump võib kohtumise nurjata. "Trump ei tule siia selleks, et sellist kahtlust väljendada. Ta ikkagi tuleb siia selleks, et saavutada võit, mida ta saab ise müüa oma kodupublikule. Ta saab öelda, et NATO on nüüd tugevam kui kunagi varem. Lepitakse kokku viies protsendis – ma eeldan, et see ikkagi toimub – ja edasine on siis juba tõesti Euroopa riikide teha, et seda päriselt ellu viia."

Raik meenutas, et Trumpi sõnumid ongi vastuolulised. "See on muidugi tema stiilile omane ja oluline. Küsimus on see, kuidas seda tõlgendavad meie vastased. Ma üle dramatiseerida seda ei tahaks," lausus ta.