Politoloog Tõnis Saarts sõnas saates "Ringvaade suvel", et tema jaoks ei olnud Reformierakonna otsus Tallinna linnavolikogu koalitsioonist lahkuda üllatus.

"Vaadates seda, mis on toimunud, siis ega seal väga palju valikuid ju ei jäänud. Üks võimalus oli, et kuidagi üritatakse seda olukorda lappida ning Eesti 200 pehmeks rääkida ja uus hääletus teha, aga tundub, et Reformierakond oli usu sellesse kaotanud, et võiks minna veel kolmandale katsele," sõnas Saarts.

Pärtel-Peeter Pere kinnitas, et opositsioonis olles ei plaanita uuesti Tallinna linnapead Jevgeni Ossinovskit umbusaldada. Saartsi hinnangul otsustas Reformierakond lihtsalt olukorraga leppida ja rahumeelselt opositsioonis püsida.

"Ma arvan, et see on märk sellest, et see plaan, mis siin esialgu oli, kui see võimuliit esimest korda laiali läks juuni lõpus, et tuleb Keskerakonna ja Reformierakonna võimuliit või vähemalt mingisugune koalitsioon, mida Keskerakond toetab, et see on nüüd maha maetud. Ilmselt seetõttu lepib Reformierakond sellega, et linna valitseb kolme erakonna vähemusvalitsus, kuhu Reformierakond ei kuulu," selgitas politoloog.

Saartsi hinnangul saabus Tallinnasse võimukriis lihtlabaselt seetõttu, et Reformierakond lootis enne KOV valimisi oma reitingut kasvatada ning midagi märkimisväärset korda saata.

"Reformierakond vaatas ilmselt maikuus otsa oma toetusreitingutele Tallinnas. Nähes, et need on väga kehvad, mõtles sellele, et mida siis on linnavõimu juures tehtud. Tegelikult ju midagi suurt ja märgilist ette näidata ei olnud, mistõttu võetigi see üks kõlav lubadus – lasteaedade kohatasu kaotamine – ja hakati sellega edasi minema. Ma arvan, et kui nad oleks ette teadnud, milline jama sellest kõigest tuleb, nad ilmselt ei oleks sellele kaardile nii palju mänginud. See näitab aga suurepäraselt seda, et poliitikas tihtipeale on väga keeruline kõiki riske ette näha ja maandada," sõnas politoloog.

Saartsi sõnul ei suutnud Reformierakond ette näha, et koalitsioonipartnerid on nii kangekaelsed ja ei luba neile edu. Lisaks ei suudetud ennustada, et idee Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliidust pälvib nii negatiivse reaktsiooni rahva poolt.

"Reformierakond on ikka väga sügavalt endale näppu lõiganud sellega ja poliitikavaatlejana on mul kohati raske aru saada, mis toimub ja tegelikult tekib ka teatud tüdimus sellest, et lihtsalt ei soovi enam seda jälgida, sest see lihtsalt on halb seebiooper. Need tulemused on tõepoolest vastupidised sellele, mida ju sooviti, sest taheti parandada oma reitingut enne valimisi. Saada niisugune kõlav asi ehk lasteaedade kohatasu kaotamine tehtud, aga nüüd ju tulemus on see, et reiting langeb ja ilmselt seda kohatasu kaotamist ka ei tule," ütles Saarts.

Saarts ei oska ka ennustada, kellest võiks saada järgmine Reformierakonna linnapeakandidaat Tallinnas. Eeldati paljuski, et Pärtel-Peeter Pere võiks säärast ametit tulevikus pidada, kuid pärast võimutüli see tõenäoline ei ole. Urmas Sõõrumaa kandidatuuri Saarts ei oska hinnata, vaid pigem eeldab, et tegu oli lihtsalt testimisega.

"Ausalt öeldes ma ei tea, kas Urmas Sõõrumaast saab Reformierakonna linnapeakandidaat või oli see test, et teada saada, kas ta saab mingisuguse avalikkuse toetuse ja positiivse tähelepanu. See on siiamaani minu meelest veel lahtine, kes linnapeakandidaat võiks olla, aga selge on see, et Pere see ei ole," lausus politoloog.

Saarts ei usu ka, et peaminister Kristen Michal võimutüliga kuidagi seotud ei ole.

"Ma ei usu neid jutte, arvestades Reformierakonna ajalugu ja seda, et tegemist on suhteliselt tsentraliseeritud juhtimisega parteiga, et kõik see, mis toimus Tallinnas, on kuidagi täiesti lahus Toompeast, Reformierakonna peakontorist ning sealsetest niiditõmbajatest. Ilmselt seal on teatud seosed ka Toompeal. Vähemalt Toompea koalitsioonis üritatakse näidata, et see on Tallinnas korraldatud asi ja nemad ei ole sellega mitte kuidagi seotud, aga loomulikult poliitikat jälgivate inimestena teame, et tegelikult ju kannab vastutust Reformierakond tervikuna," ütles Saarts.