Võrreldes suve esimeste kuudega, on võtnud elektrihinnad augustis taas suuna üles. Läinud kuul maksis elekter keskmiselt 3,7 senti kilovatt-tunni kohta. Neljapäevase päeva kalleim oli elekter kella 9st 10ni õhtul, kui kilovatt maksis 37,4 senti.

Enefiti energiatoodete juhi Alo Vallikivi sõnul on tegu üsna tavapärase nähtusega ehk odavast regioonist ei jõua sealne soodne elekter kallimasse regiooni.

"Praegusel hetkel ei ole probleem mitte Eesti ja Soome vahelises ühenduses – see toimib väga hästi ja Eesti-Soome hinnad tegelikult on peaaegu et identsed. Pigem on see, et ka Soome ei jõua odav Põhja-Rootsis toodetud elekter, kuna sealsed ühendused on häiritud või on seal toimumas regulaarsed hooldustööd," rääkis Vallikivi.

"See on üsna lihtne ja konkreetne vastus, miks need hinnad on õhtutundidel nii kõrged. Lihtsalt see odav ressurss, mis peaks jõudma ja mis on varasematel kuudel jõudnud Soome ja Soomest ka Eestisse, Lätti ja Leetu, ei ole praegusel hetkel siia jõudmas," lisas ta.

Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson tõi välja, et elektrihinda on tõstnud ka suurenenud tarbimine. Samuti nentis ta, et väga palju sõltub ilmast.

"Soodsad tuuleolud on need, mis hoiavad hindu meil Soome lähedal. Kui ka Soome hinnad tõusevad sellepärast, et seal tuult ei ole või siis on Soomes tuult ja meil ei ole – mõlemal juhul võivad meil hinnad tõusta. Eks meil ju päevasel ajal põhiliselt on ikkagi samad hinnad nagu Soomes päevasel ajal – see ühendus on piisavalt suur ja kogu Baltikumis toodetakse väga palju ka päikeseenergiat. Aga õhtused tunnid on need just, mis lähevad üles. Koheselt, kui elektrit peab tootma hakkama fossiilsetest kütustest ja reeglina on see gaas, siis hinnad tõusevad üle saja selgelt," rääkis Allikson.

Allikson aga märkis, et sel suvel on gaasimaardlad täitunud oodatust paremini kui eelmisel aastal. Seda hoolimata, et Euroopa Liit lõdvendas gaasimahutite täitmise eesmärke ehk langetas need 90 protsendilt 80 peale, ütles Allikson. Ta lisas, et liit lubab riikidel erandkorras täita ka vaid kolmveerandi eesmärgist.

"Vaatamata sellele, et näiteks sel aastal ei ole maagaas ju tulnud enam läbi Ukraina ehk siis Venemaalt on oluliselt vähem seda gaasi kokkuvõttes tulnud, on mahutite täitmine Euroopas olnud sel suvel kiirem kui eelmisel aastal. Nii et vaikselt on järgi mindud eelmise aasta tasemetele – küll on see erinevus tänaseks hetkeks veel suur. Praegu ollakse seal umbes 71 protsendi täituvuse tasemel, aga kui samamoodi edasi läheb, siis suure tõenäosusega see lõpptulemus on kusagil 80–90 protsendi vahel. See on piisav ehk talveks ollakse varustuskindlustuse seisukohast hästi ette valmistunud," lausus Allikson.