USA on alustanud ambitsioonikat katset laiendada oma merelist mõju. Algatuse eesmärk on maandada Washingtonis kasvavaid hirme, et võimaliku konflikti korral jääks riik Hiina suhtes ebasoodsasse olukorda.

Trumpi administratsiooni ametnike sõnul ei ole USA kaubalaevastik piisavalt varustatud, et pakkuda sõja ajal armeele logistilist tuge, ning Washington sõltub liigselt välislaevadest ja -sadamatest.

Valge Maja kaalub erinevaid võimalusi, sealhulgas USA või Lääne eraettevõtete toetamist Hiina osaluste väljaostmisel sadamates, ütlesid kolm allikat. Nad ei nimetanud konkreetseid ettevõtteid, välja arvatud viide BlackRocki kavandatavale tehingule, mille kohaselt ostetakse Hongkongi CK Hutchisoni sadamavarad 23 riigis – sealhulgas Panama kanali ääres.

Valge Maja ja USA rahandusministeerium ei vastanud Reutersi päringutele.

Allikate sõnul tunnevad USA ametnikud ja seadusandjad lisaks Panamale muret Hiina meretaristu omandite pärast ka sellistes kohtades nagu Kreeka ja Hispaania, Kariibi mere piirkond ning Ameerika Ühendriikide lääneranniku sadamad.

Hiina saatkonna esindaja Washingtonis ütles, et Hiina teeb teiste riikidega tavapärast koostööd rahvusvahelise õiguse raames.

"Hiina on alati olnud vastu ebaseaduslikele ja õigustamatutele ühepoolsetele sanktsioonidele ning niinimetatud pika käe jurisdiktsioonile ja sammudele, mis rikuvad ja õõnestavad teiste riikide seaduslikke õigusi ja huve majandusliku sunni, hegemoonia ja kiusamise kaudu," ütles Hiina esindaja.

"USA valitsus peab Hiina investeeringuid ülemaailmsetes sadamates suureks ohuks oma riiklikule julgeolekule," ütles riskianalüüsifirma KCS Group asutaja Stuart Poole-Robb.

"Mure on, et Hiina võib oma kontrolli nende varade üle kasutada luuretegevuseks, sõjalise eelispositsiooni saavutamiseks või tarneahelate häirimiseks geopoliitiliste kriiside ajal," ütles ta, viidates vestlustele USA julgeolekupartneritega.

Fookuses on Kreeka sadam

USA kavatseb uurida Hiina huve Kreeka sadamas Piraeuses, ütlesid kolm allikat. Ateenast idas asuv Piraeus on oluline sõlmpunkt kaubateel, mis ühendab Euroopat, Aafrikat ja Aasiat.

Üks Hiina suurimaid sadama- ja laevandusettevõtteid COSCO omab 67-protsendist osalust Piraeuse sadamaameti ettevõttes.

Mõned Hiina investorid pelgavad, et Washington võib võtta sihikule COSCO tegevuse Kreekas, ütles allikas, kes on lähedalt seotud Hiina investoritega Kreeka laevandussektoris.

USA kaitseministeerium lisas COSCO jaanuaris musta nimekirja ettevõtetest, millel on sidemed Hiina sõjaväega. Kuigi see määratlus ei too kaasa koheseid keelde USA ettevõtetele nimekirjas olevatega äri tegemiseks, võib see olla märguandeks, et kaalumisel on täiendavad meetmed.

Hiinal on kas omandis või rendilepinguga kontroll mitmete sadamate üle, mida haldavad ettevõtted nagu COSCO ning teised riigi kontrolli all olevad firmad, näiteks China Merchants ja Shanghai SIPG.

USA mõttekoda Council of Foreign Relations avaldatud eelmise aasta raporti kohaselt oli Hiinal 2024. aasta augustis investeeringuid 129 sadamaprojektis üle maailma.

USA mereväe hinnangul on Hiina laevaehitustööstus ligikaudu 230 korda suurem kui USA laevatehaste võimsus, mis tähendab, et järele jõudmine võib võtta aastakümneid.

USA algatus on suurendanud pingeid Pekingiga ajal, mil riikide suhted on kaubandussõja ja tollimaksude tõttu hoobi saanud.

Gibraltari väin vaatluse all

Märtsis alustas USA Föderaalne Merenduse Komisjon seitsme meretranspordi kitsaskoha ülevaatamist. Komisjoni sõnul soovitakse tuvastada regulatsioone, poliitikaid või tavasid, "mis tekitavad ebasoodsaid laevaliikluse tingimusi".

Gibraltari väin, mis eraldab Hispaaniat Aafrikast Vahemere sissepääsu juures, oli üks sellistest veeteedest, mida ülevaatus käsitleb.

Hispaania peaminister Pedro Sanchez on püüdnud tugevdada kaubandussuhteid Hiinaga, mis on tekitanud Washingtonis muret Pekingi ligipääsu üle Hispaania sadamatele, ütlesid kaks allikat.

"Meil ei ole teadlikud ühestki väidetavast murest ega kolmandate osapoolte lähenemistest selles küsimuses, seega ei ole meie jaoks asjakohane kommentaare anda," ütles Hispaania välisministeeriumi pressiesindaja, kui temalt küsiti kommentaari Hiina investeeringute kohta sadamatesse.

Hispaania sadamaameti pressiesindaja ütles, et COSCO-l on kasutuskokkulepped konteineriterminalide haldamiseks Valencias ja Bilbaos.

Trump on pärast Valgesse Majja naasmist astunud mitmeid samme, et tugevdada USA mõjuvõimu meredel.

Ta allkirjastas aprillis korralduse, et elustada riiklik laevaehitus ja laiendada USA kontrolli all olevate laevade arvu.

USA kaalub ka tasude kehtestamist Hiinas ehitatud või Hiina lipu all sõitvatele laevadele, kui need sisenevad USA sadamatesse.

Samuti on Trump seadnud eesmärgiks viia Gröönimaa USA kontrolli alla, kuna see asub Arktika ja strateegiliselt oluliste mereteede lähedal.