Ekspertide sõnul ei suuda Euroopa veel hübriidrünnakutega toime tulla
Eesti ekspertide sõnul pole Euroopa valmis Vilniuses ja mujal sel nädalal toimunud hübriidrünnakutega toimetulemiseks. Nende hinnangul tuleks mitmele asutusele volitusi juurde anda, et droonid kiirelt alla tuua.
Leedu peatas öösel ajutiselt Vilniuse lennujaama töö, sest selle läheduses nähti lendamas kuumaõhupalle. Lennujaama tegevus taastus varahommikul. Kokku mõjutasid õhupallid ligi 30 lendu ja 6000 reisijat. Leedu piirivalve sõnul on tegemist Valgevene salasigarettide smugeldamisega Leetu.
Tuul selleks oli soodne ja riikliku kriisikeskuse sõnul lennutati öö jooksul Leetu 25 õhupalli, hommikuks oli politsei neist 11 koos salasigarettidega üles leidnud. Salakaubavedajad kasutavad seda meetodit üha sagedamini, käesoleva aasta jooksul on politsei tabanud juba ligikaudu 500 sellist õhupalli.
Saidilt windy.com on võimalik näha, et laupäeva öösel ja ka veel pühapäeva hommikul soosis tuul õhupallide saatmist Valgevenest Leetu. Kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius ütles, et tegu on Leedu jaoks kroonilise probleemiga, kuid droonihäiringud kinnitavad, et Euroopa pole üldiselt selliseks hübriidohuks valmis.
"Meie valitsused pole algusest peale suutnud täita oma kohust ja seda probleemi ette näha. Ega ka organisatsioonilisi, õiguslikke ja tehnilisi probleeme, mida see tekitab ja ei ole suutnud selleks valmistuda," ütles Jermalavicius.
Kaks aastat tagasi ilmus Ämari lennubaasi reservõppustel taevasse droon, mille päritolu õppustel osalejad ei teadnud.
Kaugseire teadus- ja arenduskeskuse ekspert Andrus Padar ütles, et võtta pole piisavalt spetsialiste taoliste ohtudega võitlemiseks. Lennundusseadus sätestab, et transpordiamet vastutab valdkonna eest, kuid tal pole inimesi, kes ohtusid tõrjuks. Sama on politseiga.
"Lennundusseadus ütleb, et transpordiameti poolt kehtestatud geograafilistel lennukeelualadel aitab neid politsei, aga ka politseil ei ole samasugust inimressurssi veel, nagu on läänes. Me peame hakkama ressurssi ümber suunama," ütles Padar.
Kaalumisel on näiteks volituste laiendamine suuremale hulgale asutustele.
"Me kaalume praegu - seadusandjani ei ole see veel jõudnud - kas elutähtsa teenuse osutajad, näiteks elektrivõrgu ja suurte alajaamade haldajad, peaks omama ka mingit õigust droonide tõrjumisel," lausus Padar.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








