Kaitseministeerium annab esmaspäeval riigikogu riigikaitsekomisjonile ülevaate riigikontrolli auditis välja toodud puuduste kõrvaldamiseks astutud sammudest.

"Tahan veel kord Eesti maksumaksjale kinnitada, et kriitilistest varudest nagu relvastus ja laskemoon on meil hea ülevaade. Suhtume riigikontrolli toodud märkustesse ja soovitustesse äärmise tõsidusega ning oleme puuduste kõrvaldamiseks kokku pannud tegevuskava, mida täna (esmaspäeval – toim) ka riigikogu riigikaitse komisjoni liikmetele tutvustame," ütles kaitseministeerium kantsler Kaimo Kuusk.

Ettemaksete lepingute järgne põhjendatuse kontroll jätkub kuni kõik lepingud on üle vaadatud. Samuti on tegevuskavas kohustus edaspidi kord kuus teha ettemaksete ülevaatus, et veenduda nende põhjendatuses.

"Oleme täiendavalt sisse vaadanud 2018. aastal Korea riigiga sõlmitud lepingusse, millega soetatakse K9 liikursuurtükke, nende varuosi ja seotud teenuseid. Kõik maksed on tehtud vastavalt lepingule ning järjepidevalt ka vastavalt tarnetele kuludesse kantud. Hetkel üleval olev ettemaks on seotud 2022. aastal tehtud otsusega tellida täiendavalt 12 liikursuurtükki, mis jõuavad Eestisse sel ja järgmisel aastal," märkis Kuusk.

"Mis puudutab Ühendriikide valitsusele meie jaoks ülioluliste HIMARS pikamaasüsteemide soetamiseks tehtud ettemakseid, siis enammakstud summad oleme tagasi saanud ning jätnud 40 miljonit USA dollarit sama lepingu tulevaste tarnete katteks, mis kogusummas on niikuinii Eesti lepingujärgne maksekohustus," lisas Kuusk, kelle sõnul ei ole ilma ettemakseteta suur osa kaitsevaldkonna hankeid mõeldavad ja siin tuleb lähtuda ka sellest, kuidas rahvusvaheline relvaturg toimib.

Varude arvestuses võetakse kasutusele uus tarkvara, mis võimaldab senisest lihtsamat sissekannete tegemist ja varudest ülevaate saamist ning millel on ka valmidus andmevahetuseks teiste andmekogudega sh lihtsustab andmete edastamist riigikontrollile. Lisaks relvastuse ja moona ülevaadetele hakkab kaitseministeeriumi juhtkond kord kvartalis saama ülevaadet ka muudest varudest.

"Oleme riigikontrollile loonud juurdepääsu hetkel kasutusel olevale varude arvestuse süsteemile. Suur osa tegevuskavas plaanitud tegevustest on plaanis ellu viia veel selle aasta sees, kuid uue tarkvara hankimine ja juurutamine on kahtlemata pikemaajalisem protsess," ütles Kuusk.

Riigikontroll tuvastas riigi majandusaasta koondaruande auditis kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste lepingutes hulga probleeme, mis ootavad kasvava kaitse-eelarve taustal kiiret lahendamist. Auditi ajal ilmnesid ka tõsised raskused kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt vajalike andmete kättesaamisega.

Riigikontrolli audit näitas ka, et RKIK-il ja kaitseväel on probleeme sõlmitud lepingute haldamise ja tarnitava kauba kohalejõudmise jälgimisega.

Näiteks tuvastas riigikontroll auditi käigus põhjendamatuid ettemakseid. Nii tasus RKIK 2024. aasta märtsis tarnijale ekslikult umbes 79,1 miljonit USA dollarit ning sama aasta juulis lisaks veel umbes 8,7 miljonit USA dollarit. Tarnija tagastas 47,8 miljonit USA dollarit. Sellest ülejäänu (40,0 miljonit USA dollarit) jättis tarnija ettemaksu kontole sama lepingu tulevikutehingute katteks.

Riigikontrollile antud selgituste kohaselt ei pidanud RKIK enammakstud summa tagasiküsimist vajalikuks, sest pidas seda aeganõudvaks ja keerukaks. RKIK selgitas, et aja jooksul tehakse nagunii selle summa ulatuses oste.

Samal ajal on ühe teise tarnija kontol juba alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot, mis on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul. Eelnevate aastate jooksul on RKIK sellelt tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole mitme aasta jooksul kasutanud võimalust tellimust selle ettemaksuga tasaarveldada. 

Kaitsevarustuse ostude üleandmise-vastuvõtmise dokumentides ja teistes ostudokumentides on vigu, mille tõttu ei ole võimalik alati veenduda, millise lepingu alusel on kaup saadud ning kas ja millal on kaup kohale jõudnud. Näiteks ilmnesid juhtumid, mil aktsepteeritud on arveid, kus osa kaupa on tarnimata või puudus info, kas esialgu tuvastatud puudused on likvideeritud.