Euroopa Liidus kehtib 10. oktoobrist poliitreklaami läbipaistvuse määrus, mille järgi peab selline reklaam olema selgelt märgistatud, nii et oleks arusaadav, et tegemist on poliitreklaamiga Märgisest peab selguma, kes reklaami tellis ja kui palju maksis. Justiits- ja digiministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ütles, et piisab näiteks QR-koodist.

"Plakatil peab olema hästi lühike märgistus, mis viitab veebilehele, kus on kogu põhjalikum informatsioon välja toodud. Nagu me möödunud kohalike omavalitsuste kontekstis tähele panime, siis enamasti oligi see lahendatud QR-koodi kaudu. Ja ka internetis samamoodi: QR-kood oli poliitiliste reklaamide juures ära toodud," selgitas Pärnamägi.

Eelnõu järgi hakkab järelevalvet poliitreklaami märgistamise üle tegema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. Äsja toimunud kohalikel valimistel neil seda kohustust veel polnud, aga pöördumisi tuli päris palju, ütles ettevõtluse osakonna juhataja Merike Koppel. Kõiges aga tehnilise järelevalve amet aidata ei saa.

"Näiteks seda, kas reklaamis on eksitavad valimislubadused, me hindama ei hakka. Samuti ei kontrolli me läbipaistvusteates esitatud summade liikumist või seda, kes reklaamitellija üle tegelikult kontrolli omab. Selle info tõepärasuse eest vastutab reklaami tellija," tõdes Koppel.

Ta lisas, et poliitreklaami tuvastamine ei pruugi olla niisama lihtne ning kavas on luua ekspertkomisjon.

"Oluline kriteerium on see, et kas selle reklaami eesi on kellelegi makstud. On ka asjaolusid, mille puhul ei ole tegemist poliitreklaamiga. Mitmesuguseid nüansse on palju ja tegelikult saab hinnata alles konkreetse kaasus tekkimisel. Siis hakkame vaatama, kas on kaasatud sponsor, on see tasu eest tehtud reklaam, kus see avaldatud on, näiteks, kas see on erakonna sotsiaalmeediakontol tehtud postitus, kas need on asutusesiseselt tehtud - nii et see ei ole kahjuks nii lihtne, et poliitiku pilt on peal ja number kirjas ning kohe on poliitreklaam," selgitas Koppel.

Enne Euroopa Liidu määruse jõustumist oli muu hulgas mure selle pärast, et ka meeleavaldusi hakatakse poliitreklaamiks pidama. Pärnamägi selgitas, et poliitreklaami mõiste on määruses määratletud väga laialt, aga märgistamise kohustus ja läbipaistvusavalduse lisamise kohustus on reklaami avaldajatel.

"Kui määruses näpuga järge ajada, siis põhimõtteliselt võib ka igasugune seadusandliku protsessi mõjutamine olla poliitiline reklaam. Kui aga edasi vaadata, siis tavalised meeleavaldused, kus inimesed seisavad platsil ja avaldavad oma arvamust, et kuskil midagi tuleks seaduses muuta - see ei ole veel Euroopa Liidu määruse kohaselt sellina poliitreklaam, mida tuleks  märgistada," selgitas Pärnamägi.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile toob uus kord tööd juurde. Merike Koppel ütles, et eelkõige loodetakse teavitamise abil probleeme ennetada.

"Ressurssi see kindlasti võtab, aga eks me siis asutusesiseselt hindame, kuhu on mõistlik ressurssi panna. Panustame sellele, et teeme järgmiste valimiste eel koolitusi, räägime nendest asjadest natukene põhjalikumalt, nii nagu meie neid tõlgendame, küsime ka Euroopa Komisjoni tõlgendusi. Kindlasti õpime kõik koos. Aga muidugi peame sel ajal, kui me tegeleme poliitreklaami määruse järelevalvega, mõnes teises kohas oma järelevalvet tagasi tõmbama. Nii see paraku on."

Äsjased kohaliku omavalitsuse volikogu valimised näitasid, et enne määruse jõustumist tekkinud hirmud olid alusetud, ütles Illimar Pärnamägi.

"Enne Euroopa Liidu määruse jõustumist oli palju hirme, kõhklusi, kahtlusi, aga kui see määrus jõustus, ja samal ajal käis kohalike valimiste kampaania, tulid kõik suuremad Eesti meediamajad märgistamise nõudega kenasti toime. Probleeme ei tekkinud. Hirmud olid seega paljuski alusetud," tõdes Pärnamägi.