Pühapäeva õhtul ilmusid Valgevenest saabunud õhupallid taas Vilniuse lennujaama lähistele ning lennujaam pidi töö mitmeks tunniks katkestama.

Esmakordselt täheldati heeliumpalle lennujaama ümbruses 10. oktoobri paiku ning pärast seda on need sinna lennanud vähemalt korra nädalas. Lennujaama tööd segab see oluliselt ning kahjud on suured.

Ehkki õhupallide lastiks on salasigaretid ning seega võiks juhtunut pidada lihtsalt nutikaks salakaubaveoks, on Leedu võimud veendunud, et tegu on hübriidrünnakuga. Ööl vastu esmaspäeva ilmusid pallid üle Valgevene piiri juba ka Läti taevasse.

"Me näeme, et hübriidrünnak laieneb geograafiliselt, sel ööl nägime juba õhupalle ületamas Läti piiri. See tähendab, et tegu pole enam Leedu, vaid suurema piirkonna probleemiga," sõnas Leedu peaminister Inga Rugiene.

Ka pole Vilniuse lennujaam ainus, mille tööd häiritakse. Laupäeval segasid tundmatud droonid Eindhoveni lennujaama tööd Hollandis, oktoobris ja novembri alguses häiriti lennuliiklust droonidega Berliini, Brüsseli, Müncheni, Kopenhaageni, Oslo, Liege'i ja Alicante lennujaamas.

"Igal juhul ei saa ma kuidagi eitada, et toimuva taga võib olla Venemaa," ütles Taani peaminister Mette Frederiksen. "Oleme näinud Poola kohal droone, mis poleks pidanud seal olema. Oleme näinud kahtlast tegevust Rumeenias. Oleme näinud Eesti õhuruumi rikkumist, oleme näinud häkkerite rünnakuid Euroopa lennujaamadele kogu nädalavahetuse ja nüüd on droonid Taanis ja tundub, et droonid on ka Oslos ja Norras. Selle kõige peale pole mul öelda muud, kui et minu silmis on tegu tõsise rünnakuga Taani elutähtsa taristu pihta."

Hollandis ja Saksamaal võis võõraid droone kohata ka sõjaväeosade ning koguni tuumaobjektide läheduses. Nädala eest aga lendas õhku osa Poola raudteest, mida kasutati peamiselt just Ukraina varustamiseks. Kui Poola juhtunus Venemaa kätt nägema hakkas, pani Kreml mängima vana ja kulunud russofoobiaplaadi, mis on odav ja käepärane meede kõigi selliste süüdistuste esialgseks tõrjumiseks.

"Venemaa tahab meid nõrgestada iga hinna eest, sest praegu on Poola liiga tugev, et seda otse rünnata. Moskva strateegia on selge. Selle kohaselt tuleb meid eraldada Euroopast, eraldada Ukrainast, aga mis kõige olulisem, sisemiselt lõhestada. Me ei saa lasta ühelgi osal sellest stsenaariumist teoks saada," rääkis Poola peaminister Donald Tusk.

Mullu toimus Euroopa pinnal kokku 44 hübriidrünnakuks kvalifitseeruvat juhtumit, aasta varem 13 ning tänavusi pole veel kokku loetud.

Euroopa olukorda peetakse juba nii hulluks, et isegi Ukrainast toimuvast suhteliselt eemal seisvas Itaalias leiab kaitseminister Guido Crosetto, et terve maailmajagu on sattunud rünnaku alla ning Putinil on suur võimalus see rünnak võita, sest Euroopa Liit ja NATO reageerivad liiga aeglaselt ning siinpoolne leige reageerimine on suisa absurdne.