Geršman rääkis, et meeleavalduste toimumise üks põhjus on riigi kehv majanduslik seis ja väga suur hinnatõus, aga see ei ole ainus põhjus. Samuti on Iraanis pikka aega kestnud veepuuduse kriis.

Ta märkis, et praegu on kõige tugevamalt laual USA-s elava kroonprints Reza Pahlavi tulek riiki valitsema. Küll aga on tema Iraani tulek küllaltki riskantne.

Samuti on Geršmani sõnul juba pikemat aega arutatud Iraani kõrgeima juhi Ali Khamenei mantlipärija üle. "Oluliseks peetakse tema poega. Aga siis on juba küsimus Khamenei pojas, kelle on olnud aega võimalust omale tugev toetajaskond tekitada," sõnas Geršman.

Probleemina tõi ta välja, et opositsioon on fragmenteeritud ja ei ole nii tugev.

"Need protestid ei püsi väga tugeva struktuuri peal. Need protestid on üles ehitatud entusiasmi, aga mitte struktuuri peale. Neil ei ole midagi sellist, mida kohe asemele panna," ütles ta.

"Samas on tegemist protestidega, mis on suuremad kui enne. Üle 108 linna on nende protestidega kaasa läinud," sõnas Geršman.

"Selles mõttes on ka praegu keeruline öelda, kuhu need protestid välja viivad. See struktuur, mis on islamivabariigis aastate jooksul loodud, on ikkagi väga tugev. Kui pea maha võetakse, siis kas see tähendab ka struktuuri kokkukukkumist, selles võib ka kahelda," lausus Geršman.

Geršman ütles, et mida pikemalt protestid edasi kestavad, seda suurem on tõenäosus, et inimesed väsivad ära.

Geršmani sõnul on mõned iraanlased palunud välist sekkumist nii USA-lt kui ka Iisraelilt. "Soovitakse, et välisjõud tuleksid appi, et praegu on see moment, valitsus on nõrk," ütles Geršman.

"See ei ole ka päris niisama lihtne, et tullakse appi ja kaugvaatest tulistatakse mingit sihtmärki. Mis sihtmärki siis seal tulistatakse? On need elektrisüsteemid või veesüsteemid? Mis nendest on tänaseks järgi jäänud? Ja kui seda tõepoolest tehakse, siis läheb elu veel raskemaks ja tegelikult tabatakse ka väga suurt hulka protestijaid. See on väga suur risk," rääkis Geršman.