Trump teatas juba teisipäeval Iraani protestijatele, et abi on teel. Ajaleht The Wall Street Journal teatas veidi varem, et Trump kaldub sõjalise sekkumise poole.

USA pommitas juba 12-päeva sõja ajal Iraani tuumaobjekte. Iraan vastas rakettide väljatulistamisega, kuid enamik neist lasti alla.  

Trumpi viimased karmid hoiatused tulevad ajal, mil islamirežiim kasutab protestide mahasurumiseks üha suuremat vägivalda. Sotsiaalmeedias levivad väited, et protestide vägivaldse mahasurumise käigus on hukkunud üle 12 000 inimese. 

Kui Trump kavatseb Iraani rünnata, pole tal kuigi palju variante laual. USA viis hiljuti lennukikandja USS Gerald R. Fordi ja selle löögigrupi Vahemerelt Ladina-Ameerikasse, mistõttu Lähis-Itta ega Euroopasse pole jäänud ühtegi lennukikandjat. Ühe mereväeametniku sõnul on Lähis-Idas praegu vaid kuus USA sõjalaeva.

Pentagon saab Iraani ründamiseks kasutada Tomahawki rakette, samuti võib USA saata piirkonda kaugmaarelvadega varustatud pommitajad ja hävitajad. Ilma lennukikandjate toeta muutub aga piirkonnas viibivate Ameerika vägede kaitsmine keerulisemaks.

Reuters: Euroopa ootab USA sõjalist sekkumist

Kaks Euroopa ametnikku ütlesid kolmapäeva õhtul uudisteagentuurile Reuters, et USA sõjaline sekkumine tundub üha tõenäolisem. Üks ametnikest vihjas, et rünnakud võivad toimuda juba järgmise 24 tunni jooksul.  

Sotsiaalmeedias levivad veel väited, et USA paigutab ümber tankurlennukeid. Viimased manöövrid meenutavad tegevust, mis toimus vahetult enne suvist Iraani tuumarajatise rünnakut.

Ajalehe The Times andmetel viiakse Katari baasist välja ka kuni 100 Briti sõjaväelast. Meedia teatel valmistub ka Iisrael võimalikuks rünnakuks ning Saksa lennufirma Lufthansa käskis oma töötajatel Iisraelist lahkuda.