Laupäeval tunnistas Iraani kõrgeim juht ajatolla Khamenei esimest korda, et kolm nädalat tagasi alanud protestide käigus on tapetud mitu tuhat inimest.

Riigitelevisioonis rahvale peetud kõnes süüdistas ta protestijaid endid, nimetades neid Ameerika Ühendriikide jalaväelasteks ja väites, et mässajad olid relvastatud välismaalt sisse toodud lahingmoonaga.

Väljaanne The Sunday Times sai aga kohapeal tegutsevatelt arstidelt ligipääsu uuele raportile, mille kohaselt on hukkunud vähemalt 16 500 meeleavaldajat ja vigastada saanud 330 000 inimest.

Arvatakse, et enamik hukkunuid on nooremad kui 30-aastased. Sotsiaalmeedias levivad postitused näiteks 23-aastase moedisaineri, kolme noore jalgpalluri – sealhulgas ühe 17-aastase, kes oli Teherani noortemeeskonna kapten –, 21-aastase korvpalluri, algaja filmirežissööri ja Bristoli ülikoolis doktorantuuri pürginud tudengi surmast.

"See on täiesti uus julmuse tase," ütles Iraani-Saksa silmakirurg ja Munich MED-i meditsiiniosakonna professor Amir Parasta, kes ravis paljusid 2022. aasta protestide ajal vigastatuid ja aitas luua raporti koostanud arstide võrgustiku üle Iraani.

"2022. aastal kasutasid nad kummikuule ja õhupüsse, lastes inimestel silmi peast. Seekord kasutavad nad sõjaväerelvi ning näeme kuuli- ja killuhaavu peas, kaelas ja rinnus. Olen rääkinud kümnete arstidega kohapeal ning nad on tõeliselt šokeeritud ja nutavad. Need on kirurgid, kes on näinud sõda," lisas Parasta.

Arstid suhtlesid väljaandega The Sunday Times satelliittehnoloogia Starlinki abil, mis võimaldab inimestel pääseda internetti terminalide kaudu, vältides tavapärast internetitaristut. Starlinki terminale on riiki salakaubana sisse toodud ja need on olnud ainsaks sidepidamisvahendiks alates 8. jaanuarist, mil riigis internet välja lülitati. Aktivistid on Iraani viinud umbes 50 000–60 000 terminali, kuid nende kasutamine toob kaasa suure isikliku riski, sest režiim on need keelustanud ja Islami Revolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) sõdurid otsivad seadmeid.

Arstide tunnistused ja graafilise sisuga videomaterjali edastas väljaandele Parasta, kuna kohapealsetel inimestel on välismaailmaga suhtlemine liiga ohtlik.

The Sunday Timesil õnnestus ühendust saada ka mitme Iraanist põgenenud inimesega.

"Öelge kogu maailmale, et reedel külvasid nad kõik kuulidega üle. IRGC väed sihtisid rahulikult inimeste päid," lausus üks proteste tunnistanud isik.

"Katusel olevad snaiprid tulistasid inimesi kuklasse. Kõndisime, kui äkki varisesid mitmed inimesed meie kõrval veristena maha. Kui proovisime nende juurde minna, et laipu ära kanda, avasid nad tule meie pihta," kirjeldas teine.

Kaheksa suure silmakliiniku ja 16 erakorralise meditsiini osakonna töötajate kogutud andmed üle riigi näitavad, et vähemalt 16 500 – 18 000 inimest on tapetud ja 330 000 kuni 360 000 on vigastatud, sealhulgas lapsed ja lapseootel naised. Vähemalt 700 kuni 1000 inimest on kaotanud silma. Ainuüksi üks Teherani silmakliinik, Noor Clinic, on dokumenteerinud 7000 silmavigastust.

"Haavlipüssidega seotud silmavigastusi on nii palju, et me ei tea, keda esimesena ravida," ütles üks silmaarst.

Julgeolekujõud kasutasid väidetavalt inimhulkade tapmiseks kuulipildujaid.

"See on genotsiid digitaalse pimeduse katte all," ütles Parasta. "Nad ütlesid, et tapavad seni, kuni see lõpeb ja seda nad ka teevad."

"Sõjavägi on igale poole kontrollpunktid üles seadnud. Nad otsivad läbi kõigi telefonid, vaatavad läbi fotogaleriid ja kontrollivad füüsiliselt inimeste kehasid. Kui nad leiavad kelleltki haavlihaavu, eeldavad nad, et isik osales protestidel, ja arreteerivad ta kohe," ütles üks riigist põgenenu The Sunday Timesile.

Ehkki liikumine algas 28. detsembril Teheranis elavate kaupmeeste ja poepidajate uste sulgemisega protestiks inflatsiooni ja valuuta nõrgenemise vastu, ühinesid nendega kiiresti üliõpilased ja noored, kes hüüdsid "Surm Khameneile" ja nõudsid režiimivahetust.

Protestid levisid üle riigi kõigis 31 provintsis ja hoogustusid alates 8. jaanuarist pärast Reza Pahlavi, hilise Iraani šahhi poja sotsiaalmeedia sõnumit, milles ta kutsus iraanlasi üles massiliselt tänavatele tulema.

Viimased massiprotestid on neljas laine alates 2009. aasta Rohelisest revolutsioonist. Aastal 2017 tulid inimesed tänavatele kehva majanduse ja 2019. aastal kütusehindade tõusu tõttu. Iga kord oli režiimi vastus kiire ja jõhker: julgeolekujõudude haarangud ning relvastamata tsiviilisikute tapmine või vigastamine.

Protestide põhjuseks ei ole vaid aastakümneid kestnud repressioonid vaimuliku režiimi poolt, eriti naiste õiguste osas, vaid ka majanduskollaps, mida süvendavad korruptsiooni ja rahvusvaheline isolatsioon.

Praegu on tänavad peaaegu tühjad. Mõned protestijad peavad pausi ümbergrupeerumiseks, kuid rahva seas on ka palju pettumust, et USA presidendi Donald Trumpi eelmise nädala lubadusele, et abi on teel, ei ole järgnenud tegusid. Selle asemel tänas Trump neljapäeval režiimi 800 hukkamise ärajätmise eest.

"Ma austan väga asjaolu, et kõik kavandatud poomised, mis pidid toimuma kolmapäeval (üle 800), on Iraani juhtkonna poolt tühistatud," postitas Trump Truth Socialis. On aga ebaselge, kust pärineb number 800.

Reedel tegi Pahlavi avaliku üleskutse USA-le korraldada rünnakuid IRGC sihtmärkide pihta, et režiim kukutada.

"Küsimus on millal, mitte kas režiim langeb," ütles Pahlavi.