Oluline Vene-Ukraina sõjas reedel, 23. jaanuaril kell 20.30:

- Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Penza oblastis asuv naftahoidla;

- Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile;

- Ukraina, Venemaa ja USA alustasid Abu Dhabis rahukõnelusi;

- Putin ja Witkoff pidasid kohtumise Ukraina sõja teemal;

- Trump tegi avalduse Davosis Zelenskiga peetud vestluse kohta;

- Kreml: Kiiev peab sõja lõpetamiseks väed Donbassist välja viima;

- Saksamaa kahtleb Venemaa valmisolekus kompromissideks Ukraina osas;

- Ukraina tellis 18 õhutõrjesüsteemi IRIS-T;

- Venemaa tunnistas, et ristleja Moskva uputas Ukraina;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1280 sõdurit.

Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Penza oblastis asuv naftahoidla

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendab, et öine droonirünnak põhjustas tulekahju Venemaa Penza oblastis asuvas naftahoidlas.

Penza oblasti kuberner Oleg Melnitšenko teatas, et droonirünnaku tagajärjel puhkes naftahoidlas tulekahju. Võimude teatel töötavad sündmuskohal tuletõrjujad, esialgsetel andmetel ohvreid pole. Ka sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Penza oblastis põleb naftahoidla.

Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile

Ukraina energiavarustuse olukord halvenes reedel pärast hiljutisi Venemaa õhurünnakuid märkimisväärselt ja see põhjustas enamikus piirkondades elektrikatkestusi, teatas Ukraina elektrivõrgu operaator Ukrenergo.

Sünge hinnang järgnes energeetikaminister Denõss Šmõhali neljapäeval öeldud tõdemusele, et Ukraina energiasüsteem on läbinud oma raskeima päeva pärast laialdast elektrikatkestust 2022. aasta novembris, kui Venemaa hakkas Ukraina energiataristut pommitama.

Moskva on viimastel nädalatel õhurünnakuid üha tugevdanud, kahjustades üha enam niigi räsitud infrastruktuuri ja jättes suure hulga elanikke miinuskraadide ajal elektri ja kütteta.

Ukrenergo teatas Telegrami sõnumsiderakenduses, et mitmed elektrijaamad on Venemaa kombineeritud drooni- ja raketirünnakute tagajärjel remondis.

"Seadmed töötavad oma võimete piiril," öeldi ettevõtte avalduses, milles lisati, et elektriplokid on Venemaa rünnakute varasemate kahjustuste tõttu tohutu ülekoormuse all.

Reedel Reutersile antud intervjuus ütles Ukraina suurima erasektori energiafirma tegevjuht Maksim Timtšenko, et olukord läheneb humanitaarkatastroofile ning et iga tulevane rahuleping Venemaa ja Ukraina vahel peab sisaldama energiainfrastruktuuri rünnakute peatamist.

Ukraina ja Venemaa läbirääkijad alustasid reedel Abu Dhabis USA vahendatud kolmepoolseid läbirääkimisi, mille eesmärk on liikuda peaaegu neli aastat kestnud sõja lahenduse poole.

Euroopa Komisjon teatas reedel, et saadab Ukraina haiglatesse, varjupaikadesse ja kriitilisi teenuseid pakkuvatesse asutustesse elektrienergia taastamiseks 447 avariigeneraatorit väärtusega 3,7 miljonit eurot, pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski eelmisel nädalal energiakriisi välja kuulutas.

Oma avalduses ütles Ukrenergo, et loodab remondi lähiajal lõpule viia, mis võimaldaks naasta plaaniliste katkestuste juurde.

Ukraina energiavõrk tugineb peaaegu täielikult tuumaelektrijaamades toodetud elektrile ja on juba kaotanud poole oma tootmisvõimsusest.

Ukraina, Venemaa ja USA alustasid Abu Dhabis rahukõnelusi

Diplomaatilised jõupingutused Ukraina sõja lõpetamiseks jõudsid reedel olulise verstapostini, kui Ukraina, Venemaa ja Ameerika Ühendriikide esindajad alustasid Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi.

Tegu on teadaolevalt esimese korraga, kui kõigi kolme riigi esindajad kohtuvad ühe laua taga pärast seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal täiemahulist sõda Ukraina vastu, teatas BBC. 

Putin ja Witkoff pidasid kohtumise Ukraina sõja teemalVenemaa režiimi juhi Vladimir Putini kohtumine USA erisaadiku Steve Witkoffiga lõppes pärast enam kui kolm tundi kestnud kõnelusi. Witkoffi saatis USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner.

Kreml teatas reede varahommikul, et Putini ja Witkoffi vahelised kõnelused olid igati kasulikud. Kreml lisas, et Ukraina, USA ja Venemaa ametnikud kohtuvad Araabia Ühendemiraatides.

"Lepiti kokku, et julgeolekuküsimustega tegeleva kolmepoolse töörühma esimene kohtumine toimub reedel Abu Dhabis," ütles Kremli välispoliitikanõunik Juri Ušakov.

Kreml kordas hiljem reedel oma varasemaid nõudmisi ning teatas, et sõja lõpetamiseks peab Kiiev oma väed Donbassist välja viima.

Trump tegi avalduse Davosis Zelenskiga peetud vestluse kohta

"Zelenski kinnitas, et soovib sõlmida kokkuleppe. Kõik parameetrid on teada. Asi pole nii, et arutaksime midagi uut, sest neid küsimusi on arutatud kuus või seitse kuud. Zelenski tuli ja ütles, et soovib läbi rääkida," rääkis Trump ajakirjanikele.

Trump kommenteeris ka tingimusi, milles ukrainlased on sunnitud Venemaa rünnakute tõttu elama.

"Kui näete, kuidas ukrainlased elavad, ilma kütteta, 20 miinuskraadi juures. Saate aru, et seal on väga külm. Kliima on seal enamasti isegi Kanadast külmem. Ja nad elavad ilma kütteta. See, mida nad ellujäämiseks teevad, on lihtsalt hämmastav," sõnas Trump.

Kreml: Kiiev peab sõja lõpetamiseks väed Donbassist välja viima

Kreml kordas reedel oma nõudmist, et sõja lõpetamiseks peab Kiiev oma väed Donbassist välja viima.

See näitab, et Kreml pole loobunud oma maksimalistlikest nõudmistest enne Abu Dhabis toimuvaid kolmepoolseid kõnelusi USA ja Ukrainaga.

"Venemaa seisukoht, et Ukraina ja Ukraina relvajõud peavad Donbassi territooriumilt lahkuma, on hästi teada. Nad tuleb sealt välja viia," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, lisades: "See on väga oluline tingimus."

Saksamaa kahtleb Venemaa valmisolekus kompromissideks Ukraina osas

Saksamaa avaldas kahtlust, kas Moskva on reedel Araabia Ühendemiraatides toimuvatel Ukraina, Venemaa ja USA saadikute kolmepoolsetel kõnelustel valmis Ukraina sõja lõpetamiseks kompromissile minema.

"Endiselt on õhus olulised küsimused selle kohta, mil määral on Venemaa tegelikult valmis oma maksimalistlikest nõudmistest taganema," ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Meyer veidi aega pärast seda, kui Moskva teatas, et nõuab jätkuvalt Kiievilt Donbassist taandumist.

Ta ütles ka, et iga saavutatud kokkulepe "peab olema suunatud pikaajalise ja kestva rahu saavutamisele".

"Midagi ei oleks võidetud, kui rahuleping annaks Venemaale lõppkokkuvõttes vaid hingetõmbeaega ja võimaldaks tal hiljem uusi rünnakuid alustada," lisas Meyer. "Seetõttu oleme väga tugevalt keskendunud julgeolekugarantiide küsimusele."

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et leppis Davosis kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga kokku, millised näeksid välja Ühendriikide sõjajärgsed julgeolekugarantiid Ukrainale, kuid ei avaldanud detaile.

Meyer lisas, et kuigi Saksamaa ja teised EL-i liikmesriigid reedestel läbirääkimistel otse ei osale, on Berliin siiski "viimaste nädalate kõneluste ja jätkuva suhtluse kaudu poliitiliselt väga tihedalt kaasatud".

Pressiesindaja ei vastanud AFP palvele kommenteerida Zelenski Davosis Maailma Majandusfoorumil peetud tulises kõnes tehtud kriitikat, et EL-il puudub "poliitiline tahe Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile vastu seista.

Ukraina tellis 18 õhutõrjesüsteemi IRIS-T

Ukraina on tellinud Saksa relvatootjalt Diehl Defence 18 õhutõrjesüsteemi IRIS-T ja plaanib tulevikus osta rohkemgi laskeseadmeid, teatas ettevõtte tegevjuht Helmut Rauch reedel.

Berliinis Handelsblatti konverentsil kõneledes ütles Rauch, et Ukrainas töötab hetkel üheksa IRIS-T laskeseadet.

Ta lisas, et Diehl Defence suurendab IRIS-T rakettide tootmist 2000-ni aastas.

Venemaa tunnistas, et ristleja Moskva uputas Ukraina

Venemaa tunnistas esimest korda, et Vene Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva uputasid Ukraina relvajõud, kui Vene sõjaväekohus mõistis Ukraina mereväeohvitseri tagaselja süüdi ristlejat tabanud raketirünnaku korraldamises.
Venemaa Lääne sõjaväeringkonna teine kohus mõistis neljapäeval Ukraina mereväe brigaadiülema Andri Šubini tagaselja eluks ajaks vangi, olles enne tunnistanud ta süüdi terrorismis, mis oli seotud Moskva ja teise Venemaa sõjalaeva uputamisega, teatas väljaanne The Moscow Times, mis vahendas paguluses tegutsevat uudisteväljaannet Mediazona.

Ristleja Moskva uppumine 2022. aasta aprillis Ukraina ranniku lähedal valmistas Vene relvajõududele suurt piinlikkust, mistõttu algselt väideti, et sõjalaev uppus tormisel merel, kui seda pärast laskemoonaplahvatuse põhjustatud tulekahju sadamasse remonti pukseeriti. Vene mereväe Musta mere laevastiku lipulaevale suunatud Ukraina raketirünnakus sai surma 20 mereväelast.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1280 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 232 090 (võrdlus eelmise päevaga +1280);

- tankid 11 599 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 23 946 (+3);

- suurtükisüsteemid 36 549 (+33);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1623 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1282 (+0);

- lennukid 434 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 113 277 (+449);

- tiibraketid 4163 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 75 556 (+140);

- eritehnika 4049 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.