Teheran andis enne läbirääkimiste algust märku valmidusest teha järeleandmisi oma tuumaprogrammi vähemolulistes osades, sealhulgas viia relvade tootmiseks sobiv uraan riigist välja, kinnitasid asjaga kursis olevad isikud.

Teisipäeva õhtul sõnas aga asepresident JD Vance, et talle tehtud ettekande põhjal ei toonud kohtumine läbimurret. Ta lisas, et sõjaline sekkumine on endiselt üks valikutest.

USA nõuab Iraanilt uraani rikastamise täielikku lõpetamist, kuna Valge Maja kardab, et see annab Teheranile võimekuse tuumarelva loomiseks.

"Ütlen täna hommikuste läbirääkimiste kohta nii: mõnes mõttes läksid need hästi – lepiti kokku uues kohtumises. Kuid samas oli selgelt näha, et president on seadnud punased jooned, mida iraanlased ei soovi veel tunnistada ega arutada," ütles Vance telekanalile Fox News üksikasju täpsustamata.

Läbirääkimiste jätkudes saatis Iraan varjatud ähvarduse, korraldades strateegilises Hormuzi väinas sõjaväeõppusi. Riigi julgeolekuasutustega seotud uudisteagentuurid näitasid esmaspäeval kaadreid veoautodelt ja paatidelt välja lastud tiibrakettidest, samal ajal kui taustal võis näha liikumas tankerit.

USA president Donald Trump on koondanud Iraani ranniku lähedale massiivse sõjaväeüksuse.

"Ma ei usu, et nad sooviksid tagajärgi, mis kaasnevad kokkuleppeta jäämisega," ütles Trump esmaspäeva hilisõhtul ajakirjanikele. Ta märkis, et on teisipäevaste kõnelustega kaudselt seotud. "Nad tahavad kokkulepet saavutada."

Iraan on alati väitnud, et rikastab uraani rahumeelsetel eesmärkidel. Sellest hoolimata on see ainus tuumarelvata riik, mis on tootnud 60-protsendilise puhtusastmega uraani, mis on väga lähedal relvade valmistamiseks vajalikule 90 protsendile.

Suur osa olemasolevast kõrgrikastatud uraani varust arvatakse olevat maetud tuumarajatiste rusude alla, mida USA ja Iisrael juunis ründasid.

Eelmisel kohtumisel Omaanis ütles Iraan USA-le, et on valmis saatma selle materjali riigist välja, tõenäoliselt Venemaale. Iraani, Araabia ja USA ametnike sõnul piisaks sellest kogusest 12 tuumapommi valmistamiseks.

Piirkonna diplomaatide sõnul on Iraani ametnikud vestlustes vihjanud, et nad võivad pakkuda uraani rikastamise peatamist kuni kolmeks aastaks. See lubadus ei muudaks aga palju, kuna arvatakse, et Iraan peatas rikastamise juba pärast juunikuiseid USA rünnakuid, mis kahjustasid oluliselt riigi peamisi tuumarajatisi.

Mõned piirkondlikud diplomaadid püüdlevad aga suurema eesmärgi poole ja pakuvad välja mitmeetapilist kava, mis hõlmab kõike alates mittekallaletungilepingutest kuni äritehinguteni. Sellise mastaabiga soovitakse pälvida presidendi tähelepanu, sarnaselt Gaza sõja lõpetamiseks koostatud plaanile.

Iraani asevälisminister Hamid Ghanbari väljendas sarnast mõtteviisi, öeldes, et soovib sanktsioonide tühistamise korral arutada äritegevust USA-ga.

"Nafta ja gaasi, maavarade investeeringute ja isegi lennukite ostmisega seotud ühishuvid on läbirääkimiste raamistikus kirjas," ütles Ghanbari pühapäeval uudisteagentuurile Fars. "Lepingu kestlikkuse tagamiseks on oluline, et ka USA saaks kasu kiire ja suure majandusliku tootlusega valdkondades."

Ebaselge on see, kui suures osas on need teemad tegelikult aruteluks avatud ja kas nendest ideedest piisab USA veenmiseks. Valge Maja eesmärk on endiselt jätta Iraan ilma tuumapommi valmistamise võimekusest.

Trump märkis eelmisel nädalal, et tema arvates peaksid kõnelused lõpule jõudma ühe kuu jooksul.

Valgele Majale avaldab survet ka Iisrael, kes soovib piirata Iraani ballistiliste rakettide programmi. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu rõhutas pühapäeval, et hea kokkulepe nõuab Iraani tuumataristu lammutamist ja rakettide tegevusraadiuse piiramist.

Iraan on aga teatanud, et arutab rakettide küsimust vaid oma piirkondlike naabritega.

Kuna Iraani rikastamisvõimekus sai eelmise aasta juunis rängalt kannatada, on Washingtonil vähe põhjust pakkuda vastutasuks laiaulatuslikku sanktsioonide leevendamist, märkis Richard Nephew, kes pidas Iraaniga läbirääkimisi varasemate presidentide Joe Bideni ja Barack Obama ametiajal.

"Tundub, et Iraanile pakutav sarnaneb Venezuela stsenaariumiga: alistuge ja me ei ründa teid," ütles Nephew.

Genfi kõnelused on kahe nädala jooksul teine selline kohtumine. Enne seda toimus avavoor Omaanis, mida mõlemad pooled pidasid heaks alguseks. Viis eelmisel kevadel toimunud tuumaläbirääkimiste vooru jooksid liiva ning lõppesid Iisraeli ja USA rünnakutega.

Endiste USA läbirääkijate sõnul on Trump loonud endale soodsa positsiooni, suurendades sõjalist kohalolekut Lähis-Idas. Pentagon saatis eelmisel nädalal Kariibi merelt piirkonda mereväe moodsaima lennukikandja USS Gerald R. Ford. See liitub lennukikandjaga USS Abraham Lincoln ning teiste sõjalaevade, lennukite ja õhutõrjesüsteemidega.

Iraani ametnikud on korduvalt kurtnud, et USA ei ole täpsustanud, millise sanktsioonide leevenduse Teheran järeleandmiste eest saaks. Miinimumina soovib Teheran kiiret juurdepääsu umbes kuuele miljardile dollarile, mis pärineb naftatuludest ja on USA piirangute tõttu Kataris külmutatud.

Eelmisel kevadel peetud tuumaläbirääkimistega seotud isikute sõnul ei täpsustanud USA kordagi sanktsioonide leevendamise üksikasju ning väidetavalt oli Washington otsustanud, et Kataris hoiustatavad rahalised vahendid jäävad kättesaamatuks.

Teisipäevaste kõnelustega kursis oleva Iraani ametniku sõnul väidab USA endiselt, et kokkuleppe korral ei leevendata sanktsioone kohe. Tema sõnul soovib Washington, et osana igasugusest lepingust suletaks Iraani peamised tuumarajatised täielikult.

USA välisminister Marco Rubio märkis pühapäeval, et Washingtonis ei ole ootused kokkuleppe suhtes kõrged. "Keegi pole kunagi suutnud Iraaniga edukat lepingut sõlmida, kuid me proovime," sõnas ta.