Kaks nädalat tagasi, enne tuumakõneluste algust Genfis, hoiatas Iraani kõrgem usujuht ajatolla Ali Khamenei, et USA ei suuda islamiriiki hävitada. 1979. aasta islamirevolutsiooni Iraanis on peetud suuruselt kolmandaks revolutsiooniks maailmas Prantsuse revolutsiooni ja Venemaa oktoobrirevolutsiooni järel.

"Ühes oma hiljutistest kõnedest ütles USA president, et Ameerikal pole õnnestunud 47 aastat Islamivabariiki hävitada. See on hea ülestunnistus. Ja ma ütlen teile, see ei õnnestugi teil," lausus Khamenei.

Laupäevane Iisraeli ja USA raketirünnak elimineeris mitte ainult riigi kõrgeima juhi, vaid ka suure osa Iraani koorekihist.

"Viimase 36 tunni jooksul on Ameerika Ühendriigid ja tema partnerid käivitanud operatsiooni "Eepiline raev", mis on üks suurimaid, keerukamaid ja ülekaalukamaid sõjalisi pealetunge, mida maailm eales näinud on. Keegi pole midagi sellist näinud," ütles USA president Donald Trump.

Lääneriikides elavad iraanlased tänasid Trumpi.

"Iraani juhi surm sulgeb ühe peatüki Iraani ajaloos. Selge on see, et see inimene järgis 40 aastat ainult oma teokraatlikku teed ega kuulanud oma rahvast. Seetõttu on loogiline, et rahvas on väga õnnelik ja soovib täie kindlusega režiimivahetust, selget ja lõplikku režiimivahetust," lausus Belgia-Iraani kodanik Brüsselis Javahrian Said.

Islamiriigi toetajad Iraagis, Pakistanis, Jeemenis ja Indias protestisid.

"Nad on pettusega tapnud minu Khamenei. Khamenei oli minu lõvi, lõvi. Ta oli lõvi eile, ta on lõvi täna ja ta jääb lõviks kuni kohtupäevani. Kui üks Khamenei tapetakse, tõuseb tuhat Khameneid," ütles üks Indias meeleavaldajatest.

Kas Iraani ründamist võib võrrelda 2003. aasta Iraagi ründamisega, mil samuti võeti jõuga maha Saddam Hussein ja otsiti massihävitusrelva ja mis lõppes pika kurnava sõjaga?

"See võrdlus kahtlemata USA juhtide peas ahistab nende mõtteviisi ja planeerimist, aga nad tõesti üritavad sellist stsenaariumit uuesti vältida. President Trump ühe oma paljude lubaduste seas on lubanud ka Iraagis USA kohaloleku lõpetada ja sealt ära tulla, mida siiani ei ole arusaadavatel põhjustel veel juhtunud," lausus julgeolekuekspert Rainer Saks.

Täna, 23 aastat hiljem, on Iraagist saanud Iraani liitlane.

"Päris liitlane ei ole, aga tõepoolest – kui Saddam Hussein oli Iraani suhtes vaenulik juht Iraagis, selle asemele pidi tulema demokraatlikult juhitud Iraak, siis USA-l on tegemist seal oma mõju säilitamisega, sellega, et hoida võimul valitsus, kes päris avalikult ei toetaks Iraani," märkis Saks.  

 Trump ei kavatse Iraani maavägesid saata, kuid ameeriklastele võib toimuv siiski arusaamatuks jääda.

"Tegelikkus on see, et president ei valmistanud Ameerika rahvast selleks sõjaks ette samamoodi nagu president Bush valmistas USA-d ette Iraagi sõjaks. Kui hakkame nägema hukkunud või vigastatud USA sõdurite arvu suurenemist, siis on palju inimesi, eriti MAGA liikumises, kes põhimõtteliselt ei toeta seda tüüpi seiklusi Lähis-Idas ja kes arvavad, et president Trump lubas kampaania ajal seda ju mitte teha," lausus Atlandi Nõukogu Scowcrofti Lähis-Ida julgeolekualgatuse direktor Jonathan Panikoff.

Mis toimub Iraani ühiskonnas, on raske täpselt hinnata, igatahes kogunesid tänavatele leinajad. 

"Me oleme sügavas leinas, aga see raske lein ei tähenda, et oleme muutunud nõrgaks. Pigem teeb see meid, meie rahvast, Iraani vaenlaste ees vastupidavamaks," ütles Fatemeh.

"See on teine ​​kord, kui me ameeriklastega läbirääkimisi pidasime ja nad otsustasid meid rünnata keset läbirääkimisi. Seega tabas esimene rakett või mida iganes nad välja tulistasid läbirääkimiste lauda," lausus Iraani välisminister Abbas Araqachi.

USA president Donald Trump teatas, et Iraan on palunud kõneluste jätkamist, Teherani teatel on see USA fantaasia. Ühtlasi teatas Trump, et tal on olemas ka kandidaadid Iraani uue liidri kohale. Kellest võiks käia jutt?

"Praegune Iraani president, kelle ründamist on tõenäoliselt välditud USA ja Iisraeli poolt. Ilmalik riigipea oleks võimeline kuidagimoodigi esindama seda valitsust või seda osa valitsusest, mis veel alles on. Ja avalikult toimub infosõda, Iraan kindlasti ei soovi avalikult tunnistada, et ta palub läbirääkimisi USA käest. See on nende jaoks ju üks võimalus aega venitada," lausus Saks.