Ametnikud märkisid väljaandele Wall Street Journal, et Trump ei ole lõplikku käsku veel andnud ning hindab ohtu USA sõduritele. Sellegipoolest on president ideele avatud, kuna see aitaks saavutada tema põhieesmärki: takistada Iraanil tuumarelva loomist.

Trumpi mõtteviisiga kursis oleva isiku sõnul on president julgustanud nõunikke survestama Iraani, et riik loovutaks materjali sõja lõpetamise tingimusena. Trump on vestlustes poliitiliste liitlastega olnud resoluutne – iraanlased ei tohi materjali endale jätta. Kui kokkulepet ei saavutata, on ta arutanud selle jõuga konfiskeerimist.

USA ja Iraani vahel on vahendajatena tegutsenud Pakistan, Türgi ja Egiptus, kuid otseseid läbirääkimisi sõja lõpetamiseks Washingtoni ja Teherani vahel veel toimunud ei ole.

"Pentagoni ülesanne on teha ettevalmistusi, et tagada ülemjuhatajale maksimaalne valikuvabadus. See ei tähenda, et president oleks otsuse langetanud," ütles Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt.

Pentagon ja USA vägede keskjuhatus (CENTCOM) hoidusid kommentaaridest.

Pühapäeva õhtul sõnas Trump ajakirjanikele, et Iraan peab täitma USA nõudmised, vastasel juhul "ei jää neile riiki alles". Viidates uraanile, lisas Trump: "Nad annavad selle tuumatolmu meile."

Pärast eelmise aasta juunis toimunud Iisraeli ja USA õhurünnakuid arvatakse Iraanil olevat üle 400 kilogrammi 60 protsendi ulatuses rikastatud uraani ja ligi 200 kilogrammi 20-protsendilist lõhustuvat materjali, mida on lihtne muuta 90-protsendiliseks relvatasemel uraaniks.

Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri peadirektor Rafael Grossi hinnangul asub materjal peamiselt kahes paigas, mida USA möödunud aasta juunis ründas: Isfahani tuumakompleksi maa-aluses tunnelis ja Natanzis. 

Ekspertide sõnul on iraanlastel võimekus rajada ka uusi maa-aluseid rikastamiskohti.

Trump ja tema liitlased on eraviisiliselt öelnud, et materjali konfiskeerimine erioperatsiooniga ei pikendaks sõda märkimisväärselt ning võimaldaks konfliktiga ühele poole saada aprilli keskpaigaks. 

Samas hoiatavad sõjalised eksperdid, et operatsioon oleks üks ohtlikumaid, milleks Trump on eales käsu andnud. See võib kaasa tuua Iraani vastulöögi ja venitada sõja palju pikemaks kui Trumpi meeskonna prognoositud 4–6 nädalat.

USA üksused peaksid sihtkohtadesse lendama tõenäoliselt Iraani õhutõrjerakettide ja droonide tule all. Kohapeal peaksid lahingüksused tagama turvaperimeetri, et ekskavaatoritega varustatud insenerid saaksid rusudes kaevata ning kontrollida miine ja lõkse.

Materjali väljatoomise peaks tõenäoliselt läbi viima eliitüksus, millel on eriväljaõpe radioaktiivse materjali eemaldamiseks konfliktitsoonist. 

Kõrgelt rikastatud uraan asub arvatavasti 40–50 spetsiaalses akvalangiballoone meenutavates silindrites. Need tuleks õnnetuste vältimiseks paigutada transpordikonteineritesse, mida veaksid mitu veoautot, rääkis Columbia ülikooli teadur ja endine tuumaläbirääkija Richard Nephew.

Kui lennuvälja pole käepärast, tuleks rajada ajutine maandumisrada, et tuua kohale varustus ja toimetada tuumamaterjal riigist välja.

Ekspertide hinnangul võtaks kogu operatsioon aega päevi või isegi nädalaid.

"See ei ole kiirelt sisse-välja tüüpi ettevõtmine," ütles erukindral Joseph Votel, USA vägede keskjuhatuse ja erioperatsioonide väejuhatuse endine ülem.

USA sõdurid saaksid nii ohtlikku operatsiooni vältida, kui Iraan nõustuks rahuleppe raames uraani üle andma.

USA on ka varem rikastatud uraani välisriikidest rahumeelselt eemaldanud. 

1994. aastal viidi läbi operatsioon "Safiir", mille käigus toimetati uraan ära Kasahstanist. 1998. aastal osalesid USA ja Suurbritannia operatsioonis, et eemaldada kõrgelt rikastatud uraan Gruusia pealinna Tbilisi lähedal asuvast reaktorist, misjärel see toimetati Šotimaa tuumakompleksi.

Trump on keeldunud avalikult ütlemast, kas ta annab käsu uraani väljatoomise missiooniks. Laupäeval kutsus ta oma sotsiaalmeedia jälgijaid vaatama Mark Levini saadet Fox Newsis, kus konservatiivne kommentaator toetas Trumpi ideed uraan enda kätte saada.

Viimase nädala jooksul on Trump otsinud sõjale diplomaatilist lahendust, kutsudes Iraani üles kokkuleppe raames oma tuumaprogrammi lammutama. 

Välisminister Marco Rubio ütles eelmisel nädalal, et USA suudab peamised eesmärgid saavutada ilma maavägedeta.

USA ametnike sõnul ei rikasta Iraan praegu uraani ning tuumariigiks saamiseks tuleks neil see rikastada relvatasemeni ning ehitada lõhkepea või pomm. 

Samuti puuduvad Iraanil mandritevahelised ballistilised raketid, mis ulatuksid USA-ni, kuid luureandmete kohaselt võib neil 2035. aastaks olla kümneid selliseid rakette, kui riik otsustab oma kosmoseraketid sõjaliseks otstarbeks kohandada.

Samal ajal kui sõjavägi jätkab sihtmärkide ründamist Iraanis, saab Trump USA ametnike sõnul pidevalt ülevaateid uraanioperatsiooniga seotud väljakutsetest. 

Sõjavägi valmistub ka muudeks variantideks juhuks, kui president peaks need heaks kiitma. Muu hulgas on piirkonda paigutatud merejalaväe kiirreageerimisüksused ja 82. õhudessantdiviisi langevarjurid, kes võiksid vallutada strateegilisi asukohti, näiteks saari Iraani lõunaranniku lähedal.

Pentagonil on piirkonnas olemas suur osa uraani väljatoomiseks vajalikust tehnikast ning ametnike sõnul kaalutakse veel 10 000 maaväelase saatmist, et pakkuda presidendile sõjas rohkem valikuvõimalusi.

Küsimusele, mida USA kavatseb Iraani rikastatud uraaniga ette võtta, vastas kaitseminister Pete Hegseth sel kuul toimunud pressikonverentsil, et loodab Teherani nõusolekule materjal loovutada. Samas vihjas ta, et keeldumise korral on USA sõjaväel valmisolek see jõuga võtta.

"President on hoidnud fookust tuumavõimekusel," ütles Hegseth 13. märtsil. "Meil on rida valikuid, kuni selleni välja, et Iraan otsustab need ise loovutada, mida me muidugi tervitaksime."

"Ma ei ütleks kunagi sellele seltskonnale ega maailmale, mida me oleme valmis tegema või kui kaugele me oleme valmis minema, kuid valikud on meil kindlasti olemas," lisas Hegseth.

Trump: USA võib Iraani nafta enda kontrolli alla võtta

USA president Donald Trump ütles pühapäevases intervjuus väljaandele Financial Times, et tema eelistus oleks Iraani nafta enda kontrolli alla võtta võtta.

Trump võrdles võimalikku sammu Venezuelaga, kus USA kavatseb pärast diktaator Nicolás Maduro tabamist jaanuaris hoida naftatööstust määramatuks ajaks oma kontrolli all.

Trump andis kommentaarid ajal, mil USA-Iisraeli sõda Iraani vastu on paisanud Lähis-Ida kriisi ja kergitanud nafta hinda kuuga üle 50 protsendi. Brenti toornafta hind tõusis esmaspäeva hommikul Aasias üle 116 dollari barreli kohta, olles lähedal konflikti algusaja tipptasemele.

"Kui aus olla, oleks minu eelistus võtta Iraani nafta, kuid mõned lollid inimesed kodus USA-s küsivad: "miks sa seda teed?". Aga nad ongi lollid inimesed," sõnas Trump.

Selline samm tähendaks tõenäoliselt Khargi saare hõivamist, mille kaudu eksporditakse lõviosa Iraani naftast, märkis väljaanne.

Trump on piirkonnas USA vägesid järjepidevalt suurendanud. Pentagon on andnud käsu lähetada Lähis-Itta 10 000 sõdurit, kes on saanud väljaõppe territooriumide hõivamiseks ja enda käes hoidmiseks. Reedel saabus piirkonda umbes 3500 sõdurit, sealhulgas ligi 2200 merejalaväelast. Teel on veel 2200 merejalaväelast ning piirkonda on saadetud ka tuhandeid sõdureid 82. õhudessantdiviisist.

Rünnak ekspordisõlmele oleks aga riskantne, suurendades USA kaotuste ohtu ning pikendades sõja kestust ja kulusid.

"Võib-olla me võtame Khargi saare, võib-olla mitte. Meil on palju valikuid," ütles Trump FT-le. "See tähendaks ka seda, et peaksime seal [Khargi saarel] mõnda aega viibima."

Küsimusele Iraani kaitsevõime kohta Khargi saarel vastas ta: "Ma ei usu, et neil mingit kaitset on. Me saaksime selle väga lihtsalt kätte."

Konflikti eskaleerumine suurendab ülemaailmset naftakriisi
Konflikt on viimastel päevadel laienenud. Reedel toimunud rünnakus Saudi Araabia lennuväebaasile sai haavata 12 Ameerika sõdurit ning kahjustada sai 270 miljonit dollarit maksev USA luurelennuk E-3 Sentry. 

Jeemeni huthi mässulised tulistasid Iisraeli suunas ballistilise raketi, mis viitab uuele eskaleerumisfaasile. Analüütikute sõnul võib see ülemaailmset energiakriisi veelgi süvendada.

Hoolimata ähvardustest Iraani naftatootmine üle võtta, rõhutas Trump, et Pakistani vahendajate kaudu toimuvad kaudsed kõnelused edenevad hästi. 

Trump on seadnud Iraanile tähtajaks 6. aprilli – selleks ajaks peab riik nõustuma sõja lõpetamise leppega või seisma silmitsi USA rünnakutega oma energiasektorile.

Trump hoidus täpsematest detailidest küsimuse peale, kas lähipäevadel võiks sündida relvarahu, mis avaks Hormuzi väina. Tegemist on veeteega, mida läbib tavapäraselt viiendik maailma naftast.

"Meil on jäänud umbes 3000 sihtmärki – oleme pommitanud 13 000 sihtmärki – ja veel paar tuhat on minna," sõnas Trump. "Kokkuleppeni võib jõuda üsna kiiresti."

Eelmisel nädalal väitis president, et Iraan lubas "kingitusena" Valgele Majale läbi Hormuzi väina 10 Pakistani lipu all sõitvat naftatankerit.

Trump lisas, et täiendavate tankerite läbilaskmise on heaks kiitnud Iraani parlamendi spiiker ja riigi üks olulisemaid sõjaaegseid juhte Mohammad Bagher Ghalibaf.

"Tema on see, kes need laevad minu jaoks heaks kiitis," sõnas Trump. "Mäletate, ma ütlesin, et nad teevad mulle kingituse? Ja kõik ütlesid: 'Mis kingitus? Jama puhas." Aga kui nad sellest kuulda said, hoidsid nad suud kinni ja läbirääkimised edenevad väga hästi."

Trump: režiimimuutus on juba toimunud
Trump väitis samuti, et Iraanis on režiimimuutus juba toimunud, kuna riigi pikaajaline kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ja paljud teised tippametnikud said surma sõja alguses ja sellele järgnenud rünnakutes.

"Inimesed, kellega me praegu asju ajame, on täiesti teistsugune seltskond... [Nad] on väga professionaalsed," lausus Trump.

Lisaks kordas ta väiteid, et Khamenei poeg ja Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei võib olla kas surnud või raskelt vigastatud.

"Poeg on kas surnud või äärmiselt halvas seisus," ütles Trump. "Me pole temast üldse kuulnud. Ta on kadunud."

Teheran on seni kinnitanud, et uus riigipea on elus ja terve.