Eesti Raudtee soovib piiriülese raudteeliikluse säilimist

Idapiiri võimalik sulgemine ei puuduta raudteeliiklust. Kaubamahud on küll tillukesed, kuid Eesti Raudtee hinnangul peaks raudteeühendus Venemaaga säilima.
Võrreldes sõjaeelse ajaga on Eestisse saabuvate raudteeveoste maht drastiliselt vähenenud. Kui varem veeti Eestisse üle 10 miljonit tonni kaupa, siis tänavu käib jutt umbes 200 000 tonnist. Languse põhjusteks on sanktsioonid ja Venemaa suutmatus või soovimatus transiidikaupu Eestisse vahendada.
"Väga palju sõltub täna sellest, milline on Venemaa raudtee läbilaskevõime. Üldiselt oleme seni pidanud tõdema, et see läbilaskevõime on piiratud. Julgen öelda, et enamus taotlustest, mis sisse antakse, näiteks Kasahstanist mingite viljavagunite saatmine transiidina läbi Eesti sadamate, siis nendel ikkagi viimasel ajal ei ole veoluba saadud viidates piiratud läbilaskevõimele," rääkis Eesti raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann.
Järelejäänud mahtudest on alles veel toiduained ja keemiakaubad, mis sanktsioonide all ei ole ning Sillamäele saabuvad toorainekoormad, mida nimetatakse projektipõhisteks vedudeks. Kõigele vaatamata peab Eesti raudtee piiriülese rongiühenduse jätkumist oluliseks.
"Otseselt Eesti Raudtee vaatest on pigem oluline, et ta jääks lahti. Me näeme seda, et selle ühenduse taga on sadamad, sadamates on terminalid, nende taga omakorda mingisugune hulk töötajaid, meil on Eestis ka mingi tööstus. See logistiline ahel täna algab ikkagi palju kaugemalt kui Venemaa. Seetõttu on meil täna mõõdukas optimism, et selline pragmaatiline Kesk-Aasia kaubavedu transiidina läbi Eesti sadamate võiks olla perspektiivis olemas, kasvõi alternatiivina. Tõsi, ega me sealt suuri veomahte täna ei näe, aga selline alternatiivivaade, seda me iseenesest toetame," ütles Raichmann.
Seda, et maanteeliikluse sulgemine Venemaaga võiks raudteevedude mahu kasvatada, Eesti Raudtee kommertsjuht usu. Sest kaubavedu raudteel takistavad sanktsioonid ja Venemaa Raudtee piirangud pole kuhugi kadunud.
Toimetaja: Mait Ots









