Paljud tondilossid jäävad omanike rahapuudusel lammutamata

Kolhoosiaeg on minevik, lehmad annavad rohkem piima ja ka põllud ei vaja enam nii palju väetist kui tänapäeval. Kui hoonetel puudub otstarve, tekivadki varemed, mis on kohalikele omavalitsustele ristiks kaelas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meil Jõelähtme vallas saab konkreetselt valla murena välja tuua kolme objekti, üks neist on siin taustal, mis asub reformimata maal, mis justkui ei kuulu mitte kellegi ja mis on pealekauba ohtlik," ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.
Varisemisohtlikud hooned on probleem ja pole tihti ka silmale ilusad vaadata. Keskkonnainvesteeringute keskus on selliste tondilosside lammutamiseks juba eraldanud pea miljon eurot, mis tagab 16 ehitise kadumise. Praegu käib teine taotlusvoor ja sinna on esitatud 49 soovi.
"Kui on omavalitsus taotleja, siis toetus 100%, kui on äriühing, siis on kuni 50%. Ka MTÜdel on toetusprotsent suurem, aga üldiselt on nii, et mida suurem on omafinantseeringu pool, seda tõenäolisemalt riigilt tuge saadakse," selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Jõelähtme vallavalitsuse soov saada 2700 eurot toetust Kostivere vana pumbajaama lammutamiseks aga heakskiitu ei saanud. Vallvanema arvates kinnitab nende näide, et kohalikud omavalitsused võivad sattuda nokk kinni-saba lahti olukorda.
"Me saime vastuse, et meie taotlus ei osutunud rahuldatuks ja toodi välja põhjuseks, et meil puudus maavanema luba ja projekt lammutamiseks, aga siin on vastuolu - maavanem ei saagi meile sellist luba anda, kuna see objekt ei kuulu maavalitsusele, tema kohta puuduvad igasugused andmed. Ehitusseadusest tulevad omad regulatsioonid, siis me ei saa anda lammutusluba objektile, millel puudub omanik," nentis Umboja.
Pentus-Rosimannus: toetus eeldab selget omandisuhet
Lõuna-Koreasse konverentsile sõitev keskkonnaminister kinnitab, esialgu saavad toetust vaid selgete omandisuhetega objektid, sest ka selliseid tondilosse on piisavalt palju.
"Me küsime ka kohaliku omavalitsuse seisukohta või siis meie ei küsi, vaid taotlejal peab olema omavalitsuse seisukoht olemas. Seda põhjusel, et ei tekiks olukorda - meie ju kõikidesse valdadesse kohapeale ei jõua -, kus me anname toetust sellise hoone lammutamiseks, mida kohalik omavalitsus näeb veel renoveeritavana või mida omavalitsus ei pea kõige suuremaks valupunktiks," ütles Pentus-Rosimannus.
Jõelähtme vald aga jonni ei jäta ootab eitavale vastusele selgitust. Vallavanem loodab, et toetusmeetme loojad saavad kohalike omavalitsuste murest aru.
"Me teemegi järelpärimise KIKi, et konkreetset olukorda kirjeldada, et kuidas sellest üle saada, ja ma loodan, et seda meedet sellevõrra korrigeeritakse," ütles Umboja.
Milliste tondilosside lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute keskus järgmises taotlusvoorus raha annab, see selgub novembri lõpus.
Toimetaja: Karin Koppel








