"Jättes kütusevarumise ja sellest tulenenud veebruarikuise kütuseaktsiisi suure ülelaekumise kõrvale on märtsist kuni juulini olnud kütuseaktsiisi alalaekumiseks 42 miljonit eurot ja käibemaksu alalaekumiseks 17 miljonit eurot," ütles Olerexi juhatuse liiga Alan Vaht teisipäeval toimunud pressikonverentsil, lisades, et suvekuude põhjal võib aasta lõpuks kokku prognoosida 35 miljoni eurost puudujääki.

Eesti turu diislikütuse tarbimise langus on tänavu kuue kuu jooksul olnud 11 kuni 13 protsenti, samas kui Lätis diislikütuse tarbimine kasvas samal perioodil 12,4 protsenti, ütles Vaht kahe riigi maksuameti andmetele tuginedes. "Tekkinud kaotus tuleneb puhtalt tarbimise kolimisest Lätti ja Leetu, kasvatades seeläbi maksutulu lõunanaabrite riigieelarves," lisas ta.

BNS-i küsimuse peale, kas käesoleva aasta kütuseaktsiisi tõus vähendab ka Olerexi käivet ja kasumit, vastas Vaht, et oluliselt mitte, kuna firma on sõlminud koostööleppe Läti ja Leedu partneritega. "See tähendab, et meie ärikliendid saavad Olerexi kaartiga tankida ka Lätist ja Leedust, tänu millele saame marginaali ikkagi kätte," rääkis ta.

Samas on riigi aktsiisipoliitilised sammud olnud Vahti sõnul Eesti majandusele terviklikult kahjulikud ning iga järgnev kuu muudab tulemuse vaid kehvemaks. "Esimese kvartali 1,7 protsendiline majanduskasv näis petlikult hea tänu aktsiiside tõusule eelnenud aktsiisikaupade varumisele, mis kütuseaktsiisi osas tähendas veebruaris ligi 2,5-kordset ülelaekumist," märkis ta.

"Seniste andmete alusel jääb augustikuu viimaseks, kus aktsiisilaekumine on koos veebruarikuise suure ülelaekumisega veel 1 protsendiga plussis ning seega vajub riigieelarve septembrikuuga juba miinusesse," rääkis Vaht, tuginedes maksu- ja tolliameti andmetele ja enda projektsioonidele tuleviku osas.

Ministeerium: aktsiisi laekumine kasvab

Rahandusministeeriumist reageeriti Olerexi hinnangule vastulausega, et kütuseaktsiisi laekumine siiski kasvab.

Aktsiisi laekus tänavu seitsme kuuga 14,4% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Seejuures bensiini kogused on poole aastaga kasvanud 3,7%, diislikütuse deklareerimine on poole aastaga kasvanud 8,8% ning raske kütteõli poolaasta deklareerimine on kaks korda kõrgem eelmisest aastast.

"Transpordiettevõtted tankisid lähiriikides, eeskätt Poolas juba enne aktsiisimäärade tõusu, kus diislikütus on olnud ja jääb soodsamaks kui Eestis. Lätis tankimine on mõjutanud meie laekumisi marginaalselt. Septembrikuu algul on meil olemas 2016. aasta esimese poolaasta laekumiste tulemused, millest on näha ka juba kütuse varude konkreetsem mõju," märkis ministeerium.