Juhtumist kirjutas kolmapäeval kõigepealt Suomen Kuvalehti. Sündmused said alguse 25. novembril, kui Yle oli avaldanud uudise Juha Sipilä lähisugulastele kuuluva ettevõtte suurtellimuse seostest kaevandusfirma Terrafamega.

Soome valitsus oli veel suvel seisukohal, et keskkonnaprobleeme põhjustanud ja kahjumis kaevandusfirma tegevus tuleks lõpetada, aga hiljuti asus Sipilä Terrafame’i tegevust avalikkuses kaitsma ning teatas riigi 100 miljoni euro suurusest rahasüstist Terrafame’ile.

Väljaande väitel peatas Yle peatoimetaja sel nädalal kolme teemakäsitluse eetrissemineku, mis käsitlesid Sipilä võimalikku huvide konflikti – ning käitumist läinud nädala lõpus. Peaminister nimelt saatis Yle ajakirjanikule läinud reedel varajaste öötundideni elektronkirju, milles väljendas oma pahameelt uudiste pärast ning teatas, et ei usalda Soome rahvusringhäälingut.

Yle juhtide koosolekul andis meediamaja ajakirjanduslik juhtkond käsu mitte käsitleda Sipilä huvide konflikti ja surveavaldusi ka hommikutelevisioonis, päevakajasaates ”A-studio” ning saatejuht Ruben Stilleri saates "Pressiklubi".

Sipilä-teemalist saadet ette valmistanud Stiller olevat lausa saanud kirjaliku hoiatuse ”uudiste- ja päevakajatoimetuste juhtkonna valitud ajakirjandusliku liini vastase tegevuse” eest.

Yle peatoimetaja Atte Jääskeläinen on avaldanud Soome rahvusringhäälingu portaalis aga oma selgituse, kus ta tõdeb, et juhtkonna otsused olid osa tavalisest ajakirjanduslikust protsessist ning Sipilät puudutav avalik käsitlus oli vaja ”asetada proportsiooni”.

”Tegin põhimõttelise otsuse, et käsitleme teemat tavapäraselt uudistes, aga ei spekuleeri vestlussaadetes, vaid jääme ootama õiguskantsleri seisukohta peaministri võimaliku huvide konflikti kohta,” kirjutab Jääskeläinen.

Sipilä aga lükkas kolmapäeval parlamendis korraldatud pressikonverentsil süüdistused tagasi ja kinnitas, et ei soovinud Yle uudiste edastamise tööd survestada, vaid tema kriitika lähtus üksnes sellest, et talle polevat antud piisavalt aega Terrafamet puudutavat uudist kommenteerida.

Peaminister tunnistas, et ta kahetseb seda, et oli Yle peatoimetajale teatanud, et "tema usaldus rahvusringhäälingu vastu on null".

"Ma olen selle kommentaari pärast ka Atte Jääskeläineni ees vabandanud. Minu usaldus Yle vastu on täiesti OK. Kriitika põhjus seisnes selles, et ma ei saanud anda oma kommentaari," sõnas ta ja lisas, et tema reaktsiooni mõjutas ka asjaolu, et Yle algses uudises mainiti ka tema perekonda.

Stiller: see oli üsna vastik olukord, kui polnud muid variante kui vallandamine

Ajakirjanik Ruben Stiller rääkis neljapäeval ajalehele Helsingin Sanomat pikemalt viimaste päevade sündmustest.

Stilleri sõnul on tema arusaam hetkel see, et reedeses "Pressiklubis" saab vabalt arutleda teemadel, mis puudutavad peaministrit, tema suhet Ylega, võimalikku huvide konflikti seoses Terrafamega ning kõiki muid seonduvaid küsimusi.

Esmaspäevase Yle juhtkonna nõudmisega, et Sipilä ja Terrafame küsimusi ei tohiks arutelusaates üldse puudutada, Stiller enda sõnul ei nõustunud ning seda ütles ta ka toimetuse koosolekult. Seetõttu kartis ta ka vallandamist.

Teisipäeval kutsuti ta koosolekule, kus ta sai kirjaliku hoiatuse peatoimetaja Jääskeläineni asetäitjalt Marjo Ahonenilt, sest ta olevat rikkunud ”ajakirjandusliku juhtkonna poolt paika pandud liini", mis seisnes just nimelt selles, et Sipilä võimalikku huvidekonflikti ei tohi arutelusaadetes käsitleda. Stiller aga oma seisukohta ei muutnud.

"Ma olin täiesti jahmunud, kui see hoiatus kätte anti. Ma sain jalutada koridorides 10-15 minutit ja mõelda, kas mul tekivad ka muud mõtted. Ei tekkinud. Ütlesin, et see on südametunnistuse küsimus," meenutas Stiller.

"Mulle hakkas selgeks saama, et, jumal küll, ees ootab vallandamine. Läksin koosolekult ära ja ma otsesõnu kartsin päris palju. Ma olen hiir ja mul hakkas hirm. Mõtlesin, et pean hakkama jälle kohtus vaidlemas käima nagu 1990. aastatel."

Terava keelepruugiga Stiller vallandati eelmine kord Soome rahvusringhäälingust 1993. aastal, kui ta tollal Radiomafias saatejuhiks olles nimetas tollast keskerakondliku taustaga Yle uudistejuhti Tapio Siikalat "vanaks traktoriks".

Stiller ütles ka seda, et kui ta koosolekul viitas avaliku sõna nõukogu ajakirjanduslikele juhistele, siis jäi mulje, et need ei maksa midagi. "Ütlesin neile, et kas te saate aru, et kui ma eetrisse lähen, ei saa ma inimestele valetada ning jätta nädala teema käsitlemata, ma ei saa seda teha." Samuti üritas ta ülemustele selgitada, millise mujle see võib jätta, kui Sipilä teema maha vaikitakse.

Eriti problemaatiliseks pidas Stiller Yle juhtkonna seisukohta, justkui oleks nimetatud teemal saanud rahvusringhäälingust "konflikti osapool". "Poliitikud võivad alati kuulutada meedia osapooleks ning me peame siis justkui käituma ettevaatlikult. Siis ei tuleks sellele mingit lõppu."

Teisipäeva õhtuks jõudsid Stiller ja peatoimetaja Jääskeläinen siiski kokkuleppele.

See seisnes selles, et "Pressiklubi" alguses öeldaks välja Yle ametlik seisukoht, miks seda teemat saates ei käsitleda. Samal ajal aga tühistataks Stillerile esitatud kirjalik hoiatus.

Stiller selle kokkuleppega nõustus, kuigi reeglite kohaselt oleks ajakirjanikul soovi korral ka õigus sellisest kokkuleppest ajakirjanduseetikale viidates loobuda. "Ma tegin selle kompromissi hirmu tõttu. Ma ei tunne juriidilisi nüansse, kuid see oli üsna vastik olukord, kui polnud muid variante kui vallandamine."

Sotsiaalmeedias on Stillerit nimetatud teatavaks Soome sõnavabaduse kangelaseks. Mees ise sellega ei nõustu. "Ma olen tänulik toetuse eest, kuid mingi sõnavabaduse kangelane ma küll ei ole. Vähemalt olen ma nüüd õppinud midagi oma hirmude kohta."

Kogu olukord muutus aga täielikult, kui Suomen Kuvalehti kolmapäeval Yle probleemide kohta artikli avaldas. See tõi kaasa selle, et suure tõenäosusega saab reedeses saates kõigest teemasse puutuvast rääkida ning muuhulgas tuleb saatekülaliseks ka suurimaks opositsioonierakonnaks oleva SDP esimees Antti Rinne.

Lõpliku seisukoha kujundab ikkagi peatoimetaja Jääskeläinen, kellega Stiller kohtub veel neljapäeval. "Eks ma siis kuulen, mis see ametlik joon on. Kuid minu arusaamist mööda mingeid takistusi ei tule. Kogu skandaali järel on Yle enda huvides, et sellel teemal arutletaks võimalikult vabalt," sõnas ajakirjanik ja märkis, et see on tema arvates ainus võimalus, kuidas Yle saaks mingisuguse usutavuse taastada.

Samas on Stiller nõus ka variandiga, et kui teda peetakse teema puhul juba liiga palju "osapooleks", siis sel korral võib saatejuhiks olla ka keegi teine.

Kolmapäeva õhtul kommenteeris peatoimetaja Jääskeläinen telesaates "A-studio" olukorda märkusega, et Stiller ja Yle juhtkond jõudsid lahenduseni, milles "mõlema poole seisukohad saab ühendada".

Ajakirjanik avaldas oma kirjavahetuse peaministriga

Yle ajakirjanik Salla Vuorikoski aga avaldas neljapäeval kõik e-kirjad, mille peaminister Sipilä talle reedel ja ööl vastu laupäeva seoses Terrafame uudisega saatis.

Mõnes neist kasutab Soome valitsusjuht küllaltki teravat tooni.

"Ma ei jõudnud kommenteeridagi, kui vastutustundetu uudis on juba tehtud. Hea ajakirjanduse juurde kuulub see, et süüdistataval on võimalus ka oma nägemus välja öelda. See on Yle poolt arusaamatu ja uskumatult kaugelt otsitud. Kahju on juba tekitatud. Mind võib sõimata nii palju kui tahate (ja mida ka ilmselt teete), kuid jätke mu lapsed ja kauged sugulased sellest räpasest mängust välja. Seda teadet ei saa avalikkuse ees kasutada," kirjutas Sipilä vastuseks esimesele kommentaaripalvele.

Seepeale vastas Vuorikoski, et see oleks väga kahju, kui peaminister kommentaaridest keeldub. Samuti toob ta välja, et loo juures kasutati juba Sipilä üht varem tehtud teemakohast avaldust ning et nad oleksid hea meelega soovinud teema koha ka lisainformatsiooni. Ajakirjanik kordab ka, et kõik kommentaarid on endiselt väga oodatud.

"Sa avaldasid artikli enne, kui ma jõudsin su päringule vastata. Ma oleksin loomulikult kommenteerinud - sa lihtsalt ei andnud praktiliselt selleks mingit võimalust. On ebaõiglane oodata selle töö puhul nii kiiret vastamist, õnneks on ka muud teha, kui e-postkasti jälgida. Tead seda ka ise väga hästi, et sa ei soovinudki vastust, artikli lõppjäreldus oli juba ette otsustatud," kirjutas Sipilä vastu. "Praegu pole enam mingit mõtet kommenteerida, sest artikkel on juba tehtud ja kahju tekitatud. Lapsed ja sugulased on tiritud vihjamistest lähtuvasse artiklisse, millel pole tõega mingit sidet, mitte mingit. See on täiesti arusaamatu, mul pole isegi peast läbi käinud, et teha selliseid otsuseid sugulaste kasuks. Ma pole selle peale isegi mõelnud ja osalustest Kateras ei tea ma midagi. Mul on olnud vähe aega sugulastega suhtlemiseks, kuigi hea meelega küsiks mõnikord, kuidas neil läheb. Väga kahju on laste ja kaugete sugulaste pärast."

Kui ajakirjanik kordab oma kommentaarisoovi, saadab Sipilä edasi suure hulga e-kirju, mis tema sõnul näitavad, milliseks muutub tagasiside kodanikelt, kui avaldatakse "kindla suunitlusega artikleid".

"Inimesed usuvad mingil põhjusel Yle erapooletusse. Meil pole opositsiooni vajagi, niivõrd ühepoolne on Yle käsitlus olnud praegusel valitsusperioodil," nentis Sipilä ja lisas, et ka paljude teiste poliitikute sõnul pole varem kunagi sellist käitumist Yle poolt olnud.

"Minu lugupidamine Yle suhtes on nüüd täielik null, see muidugi ei erine teie lugupidamisest minu suhtes. Oleme tasakaalus."

Edasises kirjavahetuses kordab Sipilä oma hämmastust, et ajakirjanik tegi "nädal aega oma artiklit ning ei jaksanud siis 1,5 tundi kommentaare oodata".