Helsingin Sanomat: juhtkond on Yle ajakirjanikke ka varem poliitiliselt survestanud
Ajalehe Helsingin Sanomat (HS) kirjutab, et äsja Yle-skandaali keskmesse sattunud Soome peaminister Juha Sipilä on ka varem rahvusringhäälingule e-kirju saatnud, mis tõid kaasa ka Yle juhtkonna sekkumise uudiste ja poliitikasaadete töösse.
Soomes sai käesoleva nädalal alguse skandaal, mis on seotud peaminister Sipilä väidetava katsega rahvusringhäälingu uudistetööd mõjutada.
Juhtumist kirjutas kolmapäeval kõigepealt Suomen Kuvalehti. Sündmused said alguse 25. novembril, kui Yle oli avaldanud uudise Juha Sipilä lähisugulastele kuuluva ettevõtte suurtellimuse seostest kaevandusfirma Terrafamega.
Soome valitsus oli veel suvel seisukohal, et keskkonnaprobleeme põhjustanud ja kahjumis kaevandusfirma tegevus tuleks lõpetada, aga hiljuti asus Sipilä Terrafame’i tegevust avalikkuses kaitsma ning teatas riigi 100 miljoni euro suurusest rahasüstist Terrafame’ile.
Väljaande väitel peatas Yle peatoimetaja sel nädalal kolme teemakäsitluse eetrissemineku, mis käsitlesid Sipilä võimalikku huvide konflikti – ning käitumist läinud nädala lõpus. Peaminister nimelt saatis Yle ajakirjanikule läinud reedel varajaste öötundideni elektronkirju, milles väljendas oma pahameelt uudiste pärast ning teatas, et ei usalda Soome rahvusringhäälingut.
Yle juhtide koosolekul andis meediamaja ajakirjanduslik juhtkond käsu mitte käsitleda Sipilä huvide konflikti ja surveavaldusi ka hommikutelevisioonis, päevakajasaates ”A-studio” ning saatejuht Ruben Stilleri saates "Pressiklubi". Sipilä-teemalist saadet ette valmistanud Stiller olevat lausa saanud kirjaliku hoiatuse ”uudiste- ja päevakajatoimetuste juhtkonna valitud ajakirjandusliku liini vastase tegevuse” eest.
Yle peatoimetaja Atte Jääskeläinen aga väitis, et juhtkonna otsused olid osa tavalisest ajakirjanduslikust protsessist ning Sipilät puudutav avalik käsitlus oli vaja ”asetada proportsiooni”. ”Tegin põhimõttelise otsuse, et käsitleme teemat tavapäraselt uudistes, aga ei spekuleeri vestlussaadetes, vaid jääme ootama õiguskantsleri seisukohta peaministri võimaliku huvide konflikti kohta,” kirjutas Jääskeläinen oma avalikus põhjenduses.
Sipilä aga lükkas kolmapäeval parlamendis korraldatud pressikonverentsil süüdistused tagasi ja kinnitas, et ei soovinud Yle uudiste edastamise tööd survestada, vaid tema kriitika lähtus üksnes sellest, et talle polevat antud piisavalt aega Terrafamet puudutavat uudist kommenteerida. Peaminister tunnistas, et ta kahetseb seda, et oli Yle peatoimetajale teatanud, et "tema usaldus rahvusringhäälingu vastu on null".
Kogu juhtumit on Soome meedias pikalt käsitletud ning oma seisukohad on välja öelnud ka surve alla sattunud ajakirjanikud ise, sealhulgas tuntud teleajakirjanik Stiller.
See polnud esimene kord, kui Yle ajakirjanikke Sipilä asjus survestatakse
Neljapäeva õhtul aga kirjutas Helsingin Sanomat, et tegemist pole esimese korraga, kui Sipilä rahvusringhäälingusse e-kirju saadab ning Yle juhtkond peaministrit puudutavate uudiste kajastamisse sekkub.
Ajalehe andmetel oli Sipiläl rahvusringhäälinguga vastasseis näiteks käesoleva aasta märtsis, kui telesaade "MOT" mainis, et ta olevat kasutanud investeeringuvõimalust, mille puhul saab riigile osade maksude maksmise edasi lükata. Kuigi Sipilät puudutav lõik kestis vaid 16 sekundit ning oli osa pikemast ja hoopis laiemat teemat puudutanud saatest, peaministrile Yle käsitlus ei meeldinud ning ta andis sellest rahvusringhäälingule ka teada. Peamiselt häiris Sipilät see, et saatelõigu puhul võib jääda mulje, et ta on tegelenud maksudest kõrvale hoidmisega, kuid seda pole olnud ning seega olevat rahvusringhäälingu poolt loodud pilt eksitav.
Allikate sõnul keelas Yle peatoimetaja Jääskeläinen ära igasuguse Sipilä investeeringuportfelli teema käsitlemise mujal kui vaid tavapärastes uudistesaadetes - ehk poliitika- ja arutelusaated ei tohtinud teemat enam puudutada. Samuti ei tohtinud teemaga tegelenud ajakirjanik avaldada portaalis kolumni, mis Sipilä küsimusest rääkis ning ajakirjanikule anti selgelt mõista, et teemat ei tohi enam puudutada.
Jääskeläinen on süüdistused tagasi lükanud ning väidab, et päris nii need sündmused siiski aset polevat leidnud.
Igal juhul on juhtum Yle poliitikatoimetuses suure rahulolematuse tekitanud ning kui kolmapäevasel koosolekul värsket vastasseisu käsitleti, tuletati teravalt esile ka kevadel aset leidnud arenguid. Kui kogenud poliitikatoimetaja Riikka Uosukainen teatas, et toimetus on tüdinud sellest, kuidas juhtkond Sipilä käsitlemist piirab, siis sadakond koosolekul viibinud ajakirjanikku aplodeeris.
Sipilät puudutav lõik kustutati veebist ära
Telesaate "MOT" lugu läks eetrisse 7. märtsil ning see pälvis Yles kiitust, sealhulgas ka juhtkonnalt. 11. märtsil aga pöördus Sipilä saate vastutava toimetaja Ville Vileni poole ning soovis selgitusi, mille alusel on saade oma järeldused teinud. Yle vastusega peaminister rahule ei jäänud ja rõhutas, et tema investeeringu- ja kindlustusteenuseid kasutab ta nii, et nende pealt ei saa ta intressitulu ega saa seetõttu ka mingeid makse maksta.
"Mul on õigus parandada viga sisaldavat informatsiooni. Siin on sama aasta jooksul olnud mitu vigadega uudist, mis loovad muljet, justkui oleks mu tegevuses midagi kahtlast või justkui ei maksaks ma makse. Need on väga tõsised süüdistused peaministri puhul," selgitas Sipilä HS-ile oma kirjavahetust Ylega ja lisas, et uudise tõttu sai ta nii kodanikelt kui ka teistelt poliitikutelt kriitikat ja negatiivset vastukaja.
MOT-i hinnangul mingit viga saates ei olnud. Yle juhtkond aga soovis ikkagi seda kuidagi parandada.
Seega saatis vastutav toimetaja Vilen Sipiläle vabanduskirja, kus vabandati selle eest, et saade võis tekitada mulje maksudest kõrvale hoidmise või maksude optimeerimise kohta. HS-i andmetel aga nõudis Sipilä seejärel, et Yle parandaks nii MOT-i tekitatud muljed kui ka saates esitatud "valed".
Pühapäeval, 13. märtsil avaldaski Yle paranduse, mis loeti ette ka õhtuses peamises uudistesaates. Tavapärane protseduur kusjuures näeb ette, et vigadeparandustest teavitatakse
vaid saadetes ja keskkondades, kus need algselt tehti.
Vilen eemaldas saate ka Yle portaali järelvaatamiskeskkonnast Areena ning tagasi pandi see sinna ilma Sipilät puudutava 16 sekundi pikkuse lõiguta.
20. märtsil küsis Yle ajakirjanik Pirjo Auvinen Sipilält investeerinute teemal peaministri tavapärase intervjuutunni ajal. HS-i andmetel oli Sipilä seepeale ärritunud ning ta ei lubanud end ka filmida.
Sipilä põhjendas hiljem, et üritas pärast lihtsalt ajakirjanikule selgitada, milles asi on ja miks see teda ärritab. Ülevaadet tema finantsseisuga saab aga iga kodanik interneti vahendusel tutvuda. Filmimise keelamist aga põhjendas ta sellega, et oli parajasti lennujaamas oma nõunikega arutamas ning kandis vaba aja riideid. "Minu arvates tuleks ühiselt kokku leppida, millal filmitakse ja millal mitte. Mul on õigus sellist tüüpi olukordades sõna võtta."
HS-i andmetel kirjutas Auvinen sel teemal hiljem ka kolumni, kuid seda pole siiani avaldatud ning Yle juhtkonnast anti mõista, et teemat ei tasu enam puudutada. Teemat puudutavad uudised või arvamuslood oleks pidanud enne saama peatoimetaja Jääskeläineni heakskiidu ning Auvinen tunnistas, et ta ei soovinud sellega seetõttu enam vaeva nägema hakata.
Kui HS küsis Jääskeläinenilt, kas Auvineni kuidagi nuheldi selle eest, et ta teema asjus Sipilält küsimuse küsis, vastas peatoimetaja eitavalt. Auvinen võidab siiski, et teda nuheldi - peatoimetaja oli temaga riielnud, et ta üleüldse teema uuesti päevakorda tõstis, sest MOT oli teinud vea ning oli mõttetu jätkata selle vea kordamist.
Käesoleval neljapäeval - pärast seda, kui paljud teiste väljaannete kollegid olid temalt intervjuud soovinud - avaldas Auvinen Yle portaalis lõpuks arvamusartikli, kus ta võtab kokku oma arusaama peaministriga seotud skandaalidest. Ajakirjanik nendib oma kirjutises, et temast kujunes suhtlemise käigus Sipilä "solgiämber".
Seejärel olevat kogu poliitikatoimetus nõudnud täpsemaid juhiseid, millest üldse tohib kirjutada ja millest mitte.
Ajakirjanik: Yle õpetas peaministrile, kuidas uudiste sisu kujundada
Iltalehti aga kirjutab, et kolmapäevase koosoleku ajal olevat suu puhtaks rääkinud ka kevadise MOT-saate toimetaja Magnus Berglund, kes teatas, et Yle on sisuliselt loobunud Sipilä puhul oma sõltumatusest ja ajakirjandusvabadusest. Ajakirjanik nentis, et Yle on nüüd "õpetanud peaministrile, kuidas tal on võimalik artikleid mõjutada".
Berglund kordas oma seisukohta, et MOT ei teinud oma esialgses saates mingit viga ning seega polnud ka kuidagi põhejndatav juhtkonna soov midagi parandada või vabandada.
MOT-i saate ajal käsitleti parlamendis Yle rahastamist
Märkimisväärne on ka see, et MOT-iga seotud juhtumiga samaaegselt arutas parlamendi töörühm Yle rahastamist ning HS-i väitel oli Yle juhtkond seetõttu äärmiselt närviline.
Allikate kinnitusel olevat surve Sipilä valitsuse poolt olnud väga tugev.
Jääskeläinen aga eitab, et Yle oleks poliitilisele survele järele andnud või et rahastamise teema oleks seotud Sipilät puudutava uudise kajastamisega.
Vanhanen ja Jaakonsaari: see pole Sipilä-gate, vaid Yle-gate
Eratelekanali MTV hommikusaates olid reedel kohal keskerakondlasest ekspeaminister Matti Vanhanen ja sotsiaaldemokraat Liisa Jaakonsaari, kes mõlemad leidsid, et praegusel juhul pole skandaali keskmes mitte niivõrd Sipilä tegevus, vaid eelkõige Yle juhtkonna tegevus ja otsused.
"See puudutab peamiselt Yle sisemist tööprotsessi. Sipiläst sai siin hoopis kõrvaline kannataja," leidis Vanhanen ja rõhutas, et peaministril oli õigus oma arvamus välja öelda, kui ta leidis, et ta ei saanud Yle Terrafame-uudise raames piisavalt kommenteerida.
Jaakonsaari lisas, et edaspidine arutelu on määrava tähtsusega. "Kui Yle toimetajad poleks nii julgelt asjadest rääkinud, võiks kodanikel tekkida kahtlus, et "võimumeedia valetab" ja see oleks kõige hullem," arvas ta.
Mõlema poliitiku arvates oleks parim, kui Yle ise suudaks probleemi oma organisatsioonis lahendada.
Toimetaja: Laur Viirand