Kodanikuühenduse hinnangul on tegemist õigusvastaste dokumentidega, kuna eksitakse nii riikliku eriplaneeringu tingimuste kui kavandatava keskkonnamõjude hindamise protsessi seaduslikkuse vastu.

"Vaidlusalune planeering on käesoleval ajal alles oma algetappides, kuid selle läbiviimisel esineb praegu vigu, mille kõrvaldamata jätmine tekitaks olukorra, kus nii riik, Est-For kui kõik puudutatud isikud panustavad planeeringuga seoses suures mahus aega ja rahalisi vahendeid, ent suur osa tööst tuleks uuesti teha, kuna planeering oleks õigusvastane," märkis ühendus.

Ühendus pole rahul nii tselluloositehase riikliku eriplaneeringu algatamise kui keskkonnamõjude hindamisprotsessidega.

Nende hinnangul on riigi eriplaneeringu koostamise vältimatuks eelduseks, et vastava ehituse suhtes peab esinema riiklik või rahvusvaheline huvi, kuid seda, et puidurafineerimistehase rajamise osas esineks rahvusvaheline huvi, pole märgitud ei Est-For avalduses ega ka vastava korralduse seletuskirjas.

Üheduse väitel on Est-Fori esitatud taotluses puudusi, kuna avalduses on esitatud rida väiteid rajatava tehase mõju kohta, kuid puuduvad viited uuringutele ja allikatele, millel vastavad väited põhinevad.

Rahandusministeerium: tselluloositehase eriplaneering on õiguspärane

Rahandusministeeriumi sõnul ei ole tõene keskkonnaühenduse Eesti Metsa Abiks hinnang, et Est-For Invest OÜ planeeritava tselluloositehasega seotud haldusaktide ja riikliku eriplaneeringu näol on tegemist õigusvastaste dokumentidega.

"Rahandusministeeriumil ei ole praegu teavet kohtusse esitatud materjalide täpse sisu kohta, ega ka selle kohta, kas kohus võtab kaebuse menetlusse või mitte. Ajakirjandusest läbi käinud info põhjal saame etteruttavalt kinnitada, et meedia kaudu esitatud väited ei ole tõesed. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ettevalmistus on toimunud õigusaktide kohaselt," ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv pressiteate vahendusel.

Oidjärve sõnul on planeeringu koostamise ja sellega paralleelselt mõjude hindamise protsessi mõte välja selgitada, millises asukohas ja millistel tingimustel on tehase rajamine võimalik.

"Vastava riigi eriplaneeringu algatamine on seaduse kohaselt valitsuse otsus, mille valmistab ette rahandusministeerium. Planeeringut ei algatata, kui on ette teada asjaolud, mis välistavad tegevuse elluviimise tulevikus. Nende asjaolude väljaselgitamiseks pöördus rahandusministeerium ka keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole," ütles Oidjärv.

"Ministeeriumid tõid välja teemad enda ministeeriumi valitsemisalas, millele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata. Ühtlasi nentisid ministeeriumid, et ei esine ühtki asjaolu, mis välistaks kavandatava tegevuse elluviimise juba enne planeeringuprotsessi algust ehk enne lahenduste väljatöötamist, mõjude hindamist ja muud mis planeeringuprotsessi juurde käib," ütles ta.

"Oleme kahepoolselt juba varasemalt kokku leppinud kohtumise keskkonnaühendusega Eesti Metsa Abiks, et selgitada asjaolusid enne, kui planeeringumenetlus sisuliselt algab. Esimesed planeeringuprotsessi raames toimuvad avalikustamised viime eeldatavasti läbi selle aasta lõpus. Lisaks soovime kodanikuliikumist kaasata konstruktiivselt planeeringuprotsessi ka siis, kui planeerimisprotsess on sisuliselt alanud," ütles Oidjärv.