"Suud puhtaks": mis on saanud rahvuste õigusest enda riigile? ({{commentsTotal}})

{{1507725000000 | amCalendar}}

Kuigi kataloonlaste iseseisvuspüüdlused on saanud ka Eestis väga suure avaliku tähelepanu osaks, kuid see pole ainus kord lähiajaloos, kui maailmas uusi riike luua tahetakse või kui need tekivad. Miks jäi Eesti Kataloonia küsimuses Hispaania poolele? Kui paljudele rahvastele jagub oma riiki? Kas Kataloonial või näiteks Šotimaal on õigus lahku lüüa?

Saadet saab järele vaadata artikli päises olevast videost.

Kell 20.45 sõnastasid teema algteesid Vabaerakonna saadik ja riigikogu Kataloonia toetusgrupi liige Artur Talvik ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu:

Kiireks ülevaateks sobib otseblogi saates öeldud mõtetest:

Mida arvavad saate vaatajad Twitteris? Räägi kaasa kasutades teemaviidet #suudpuhtaks. Täna valib saatesse säutse välja ERRi Barcelonas viibiv ajakirjanik Epp Ehand.

Kirjus üleilmses poliitikas lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Loodud on ka üleilmsed organisatsioonid, mis peavad hoidma rahu ehk olema konfliktiolukordades läbirääkijad; jälgima inimõiguste kaitset ja vajadusel astuma nõrgemate eest välja.

Kui määrav on rahvuste enesemääramise õigus ja miks see praegu Kataloonia kontekstis välja ei paista? Millistel tingimustel saab seada seda nõrgemaks kui riikide territoriaalse terviklikkuse tähtsust?

Kas Eesti saatuse ja iseseisvumise teema saab siin olla mingiks paralleeliks?

Neil teemadel arutlesid saates "Suud puhtaks" stuudios lisaks Eesti välispoliitika kujundajatele ka Eestis elavad hispaanlane ja katalaan; õigusteaduse spetsialistid ja hispaania kultuuri tundjad.

Saate arutelu jätkub ka reedel kell 12 ERR.ee otsestuudiost.

 

Toimetaja: Greete Palmiste



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: