"Suud puhtaks": mis on saanud rahvuste õigusest enda riigile?
Kuigi kataloonlaste iseseisvuspüüdlused on saanud ka Eestis väga suure avaliku tähelepanu osaks, kuid see pole ainus kord lähiajaloos, kui maailmas uusi riike luua tahetakse või kui need tekivad. Miks jäi Eesti Kataloonia küsimuses Hispaania poolele? Kui paljudele rahvastele jagub oma riiki? Kas Kataloonial või näiteks Šotimaal on õigus lahku lüüa?
Saadet saab järele vaadata artikli päises olevast videost.
Kell 20.45 sõnastasid teema algteesid Vabaerakonna saadik ja riigikogu Kataloonia toetusgrupi liige Artur Talvik ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu:
Kiireks ülevaateks sobib otseblogi saates öeldud mõtetest:
Mida arvavad saate vaatajad Twitteris? Räägi kaasa kasutades teemaviidet #suudpuhtaks. Täna valib saatesse säutse välja ERRi Barcelonas viibiv ajakirjanik Epp Ehand.
Kirjus üleilmses poliitikas lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Loodud on ka üleilmsed organisatsioonid, mis peavad hoidma rahu ehk olema konfliktiolukordades läbirääkijad; jälgima inimõiguste kaitset ja vajadusel astuma nõrgemate eest välja.
Kui määrav on rahvuste enesemääramise õigus ja miks see praegu Kataloonia kontekstis välja ei paista? Millistel tingimustel saab seada seda nõrgemaks kui riikide territoriaalse terviklikkuse tähtsust?
Kas Eesti saatuse ja iseseisvumise teema saab siin olla mingiks paralleeliks?
Neil teemadel arutlesid saates "Suud puhtaks" stuudios lisaks Eesti välispoliitika kujundajatele ka Eestis elavad hispaanlane ja katalaan; õigusteaduse spetsialistid ja hispaania kultuuri tundjad.
Saate arutelu jätkub ka reedel kell 12 ERR.ee otsestuudiost.
Toimetaja: Greete Palmiste
