Euroopa Liit toetab Filipiine aastas umbes 250 miljoni euroga. Suurem osa sellest rahast on mõeldud selleks, et aidata relvakonfliktist räsitud ja vaest Mindanao saart. Nüüd pakub EL Manilale ka 55 miljonit eurot selleks, et vahepeal ISIS-e terroristide kätte langenud Marawi linna uuesti üles ehitada, vahendas Yle.

Samas on Duterte valitsus teatanud, et nad võivad abist keelduda, kui sellega kaasnevad mingid tingimused. Eelkõige käib jutt EL-i kriitikast Duterte poolt algatatud narkootikumide vastase sõja teemal. Manila hinnangul on selline kriitika sekkumine Filipiinide siseasjadesse.

Euroopa Komisjoni esindaja Manilas Franz Jessen selgitas, et hetkel arutatakse Filipiinide välisministeeriumiga seda, mida tingimuste all silmas peetakse.

"Tingimuseks on näiteks see, et kui me märkame tõsist korruptsiooni, siis on meil õigus toetuse andmisest loobuda. Minu arvates on see loomulik tingimus, sest iga rohkem kui 50 miljonit eurot eraldav organisatsioon soovib olla kindel, et see raha ei liiguks valesse kohta," märkis Jessen.

Kriitika suhtes väga tundlik ning teravate väljaütlemiste poolest tuntud president Duterte on korduvalt Euroopa Liitu sõimanud. Seda peamisel seoses EL-i avaldustega, mis puudutavad narkovastast sõda.

Alles kolmapäeval teatas EL-i inimõigusraporti peale vihastanud Duterte, et Euroopa Liit võib "põrgusse käia". "Ütle Euroopa Liidule "ei". Me ei vaja seda. Me saame rahvana hakkama," lisas ta. Oktoobri keskel aga nõudis ta ühes oma sõnavõtus, et kõik Euroopa diplomaadid riigist 24 tunni jooksul lahkuksid.

Diplomaadid: abi läheb vaja, tegu on pikaaegse protsessiga

Diplomaat Jessen kommenteeris, et EL soovib Filipiine aidata, sest seda abi vajatakse.

"Ma suhtun abi jätkumisse positiivselt. Paraku vajatakse Euroopa arenguabi endiselt väga palju. Viis kuud kestnud lahingute järel on Marawis suur vajadus, et linn uuesti üles ehitataks ja elanikel oleks võimalik naasta," selgitas ta.

Äärmusrühmitusele ISIS truudust vandunud võitlejad vallutasid suure osa moslemienamusega Marawi linnast käesoleva aasta mais. Oktoobris teatas Duterte, et Marawi on tagasi vallutatud.

"Osa sõnavõttudest on tarbetu. See ei ole kasulik ja mõnikord on selle põhjusest raske aru saada, sest me oleme Filipiinide pikaaegsed sõbralikud partnerid," arutles Jessen president Duterte kõnepruuki kommenteerides.

Soome suursaadik Malaisias ja Filipiinidel Petri Puhakka ütles omakorda, et diplomaatias pööratakse eelkõige tähelepanu reaalsetele muudatustele, mitte niivõrd sõnadele. Kohatute väljenditega on tema sõnul hakatud viimasel ajal juba harjuma.

"Võib-olla viimase aja uuemate riigijuhtidega on tulnud uut kultuuri ka kõrgema tasandi arutellu," nentis Puhakka. "Tuleb meeles pidada, et tegu on pikaaegsete protsessidega. Mingeid suhteid ei hakata üllatuslikult katkestama," lisas ta.

Duterte lubas valimiskampaania ajal võidelda narkokaubandusega ning tema senise ametiaja jooksul on narkovastase kampaania käigus tapetud tuhandeid inimesi.

USA, teised lääneriigid ja mitmed inimõigusorganisatsioonid on juba pikemat aega kritiseerinud Duterte narkootikumide vastast võitlust. Kriitikute hinnangul pole märkimisväärsel osal tapetutest narkokaubandusega isegi mingit pistmist olnud ning pealekaebamisest ja omakohtust pakatavat õhkkonda on sageli kasutatud ära isiklikeks arveteõiendamisteks.

Presidendina on Duterte lubanud korruptsiooni ja uimastid Filipiinidelt välja tõrjuda, isegi kui selleks tuleb vajadusel ohverdada "miljoneid inimelusid". Riigis korra loomist ihkavate valijate hulgas on president jätkuvalt väga populaarne.