Esmaspäeval toimunud pressikonverentsil reageeris Duterte vihaselt ÜRO eriraportöör Agnes Callamard'i kommentaaridele, mille kohaselt oli üks äsja Filipiinide narkovastase kampaania käigus toimunud tapmine selge mõrv, vahendas The Local.

Duterte, kellel on sageli kombeks ropp sõnavara appi võtta, tegi seda ka Callamard'i kriitikale vastates.

"Hooratütar, öelge talle seda! Ärgu ta hakaku mind hirmutama, hooratütar selline! Ta on idioot! Kust see hull inimene pärit on," rääkis president.

Kui Duterte kuulis, et Callamard on prantslanna, hakkas ta väitma, et Prantsusmaa võimud eeldavad, et inimesed on süüdi niikaua, kuni nad süütuteks tunnistatakse. Sellega üritas ta ilmselt vihjata Prantsuse valitsuse poolt kehtestatud eriolukorrale, mis sai alguse pärast 2015. aasta novembri terrorirünnakuid Pariisis.

"Isegi tema enda kodus seda juhtub. Ta on idioot," jätkas Filipiinide president. "Tema kodumaal võivad nad Prantsuse seaduste alusel inimest tähtajatult kinni pidada."

Prantsusmaa saatkond edastas seejärel kolmapäeval pressiteate, milles rõhutati inimõiguste tähtsust ja lükati tagasi väide, et Prantsusmaal on inimesed süüdi kuni vastupidist tõestatakse.

"Me oleme sunnitud pöörama tähelepanu sellele, et nagu ka Filipiinidel, on süütuse presumptsioon Prantsusmaa õigussüsteemi keskmes," seisis teates, milles tuletati ka meelde, et Prantsusmaa puhul on see põhimõtte seadustes kirjas juba 1789. aasta 26. augustist.

"Prantsusmaa usub tugevalt õigusriiki, õiglasesse kohtupidamisse ja inimõiguste austamisse kõigis riikides, sealhulgas Filipiinidel," rõhutas Prantsuse saatkond.

Pärast saatkonna avaldust pidas Duterte kolmapäeva õhtul Manilas kõne, kus süüdistas Prantsusmaad ja teisi Euroopa valitsusi selles, et nad ei mõista Filipiinide õigussüsteemi.

"Meie parandatud karistusseadustik on kättemaks. See on "silm silma, hammas hamba vastu". See on džungli põhiseadus. Kui sa eksid ja tapad, siis maksad oma eluga," rääkis Duterte.

Duterte lubas valimiskampaania ajal võidelda narkokaubandusega ning tema ametiaja 14 kuu jooksul on narkovastase kampaania käigus tapetud vähemalt 3500 inimest.

USA, teised lääneriigid ja mitmed inimõigusorganisatsioonid on juba pikemat aega kritiseerinud Duterte narkootikumide vastast võitlust. Kriitikute hinnangul pole märkimisväärsel osal tapetutest narkokaubandusega isegi mingit pistmist olnud ning pealekaebamisest ja omakohtust pakatavat õhkkonda on sageli kasutatud ära isiklikeks arveteõiendamisteks.

Presidendina on Duterte lubanud korruptsiooni ja uimastid Filipiinidelt välja tõrjuda, isegi kui selleks tuleb vajadusel ohverdada "miljoneid inimelusid". Riigis korra loomist ihkavate valijate hulgas on president jätkuvalt väga populaarne.