Seisukoht avaldati kolmapäeval samaaegselt Rootsi ajalehes Svenska Dagbladet ja Soomes Lännen Media kontserni ajalehtedes, vahendas Yle.

Avalikule pöördumisele on alla kirjutanud näiteks Soome endine suursaadik venemaal Hannu Himanen, sotsiaaldemokraadist eurosaadik Liisa Jaakonsaari, Rootsi mõttekoja Frivärld juht Katarina Tracz, Rootsi valitsuse endine riigisekretär Frank Belfrage ja Eestis asuvas Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse töötav eksdiplomaat Pauli Järvenpää.

Kirjas pööratakse näiteks tähelepanu sellele, kuidas Venemaa oma relvastust täiendab ja on ähvardanud ka tuumarelvade kasutamisega. Seetõttu tuleb Rootsil ja Soomel otside toetust tugevamatelt partneritelt, et saavutada sõda ennetav kaitsevõime Venemaa võimaliku agressiooni vastu.

Allakirjutanud leiavad, et praeguses olukorras on saanud selgeks, et kunagine sõjalistesse liitudesse mitte kuulumise poliitika ei vasta kaasaegsetele vajadustele.

Autorid peavad põhimõtteliselt heaks seda, et Rootsi ja Soome tugevdavad nii kahepoolset sõjalist koostööd kui ka kolmepoolset koostööd USA-ga. Samas tuleks siiski selgelt arutleda selle üle ning tugevdada ühist analüüsi, kuidas kaks riiki jätkaksid liikumist NATO-ga täismahus liitumise suunas.

Allakirjutanute hinnangul on väidetel NATO-ga liitumise "võimaliku negatiivse mõju" teemal reaalsusega vähe pistmist. Seega ei pea paika seisukoht, justkui tähendaks Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga põhimõtteliselt julgeolekupoliitilise olukorra muutust, mis tooks kaasa ka pingete kasvu Põhja-Euroopas, sest venemaa justkui tunnetavat seetõttu suurenevat ohtu.

Autorite arvates on Soome ja Rootsi koostöö NATO ja teiste lääneriikidega juba praegu nii tihe, et Moskva silmis pole nagunii tegu erapooletute riikidega. Ehk venemaa käsitleb Rootsit ja Soomet selgelt lääneriikide osana ja mõtleks nii ka konfliktiolukorras.

Seega tooks Soome ja Rootsi NATO-liikmesus ning selle abil lääneriikide sõda ennetava mõju suurenemine tõenäoliselt kaasa Venemaa ajutise ärritumise. Mingi aja pärast aga tuleks venemaal leppida olukorraga, mis oleks praegusega võrreldes märkimisväärselt stabiilsem, leiavad autorid.

Soome ja Rootsi praegused valitsused pole NATO-ga liitumise poole ametlikult pürginud. Küll on aga rõhutatud, et see võimalus on olemas ning avalikkuses on toetus liitumisele varasemaga võrreldes kasvanud. Rootsi paremtsentristlik opositsioon on selgelt toetaval seisukohal, hiljuti võttis sarnase seisukoha ka Soome valitsuskoalitsiooni kuuluv Koonderakond.