Tunneliprojekti vedav Vesterbacka räägib Hiina ehitajatest ja tehissaartest ({{commentsTotal}})

Võimalik tehissaar Helsingi lähedal ehitusettevõtte Fira nägemuses.
Võimalik tehissaar Helsingi lähedal ehitusettevõtte Fira nägemuses. Autor/allikas: Tero Vanhanen/Fira Group

Soome ettevõtja Peter Vesterbacka, kes on käinud välja nn alternatiivse Tallinna-Helsingi tunneliidee, väidab ajalehes Helsingin Sanomat (HS), et projekt võib huvi pakkuda ka Hiina ehitajatele, kes võiksid rajada tunneli jaoks ka paar tehissaart.

Angry Birdsi videomängu loonud ettevõtte Rovio asutaja ja endine omanik Vesterbacka ning tema koostööpartnerid otsivad hetkel projektile rahastajaid ning möödunud nädalal tehti nii Soome kui ka Eestis ringreis Hiinast pärit tehnoloogiaekspertide delegatsioonile, kirjutas HS.

Üheks eesmärgiks on luua ka tunnelite ehitamisele keskendunud innovatsioonikeskus, kus hakataks arendama uusi tehnoloogiaid, mida saaks rakendada ka mujal maailmas.

"See oleks teatav tunnelitehas, mille abil saaksid hiinlased liikuda edasi ka mujal maailmas toimuvate raudtee- ja tunneliehituste juurde," selgitas vesterbacka.

Hiina ettevõtjad näiteks kaotasid septembris jaapanlastele India suurhanke, mis puudutas ülikiiret raudteeühendust Mumbai ja Ahmadabadi vahel. Samuti võttis Vesterbacka äsja osa läbirääkimistest, mis puudutasid tunneliehitust Colombias. Samuti võiks hiinlastele huvi pakkuvaid tunneliprojekte olla ka Argentinas ja Tšiilis. Ehk võrdluseks sobivad projektid pakuvad huvi ning hiinlastel hetkel sellist projekti Euroopas polevat, sõnas Vesterbacka.

Merealuse tunneli kaevamiseks läheks vaja spetsiaalset tehnikat, mis ehitataks Hiinas. Tunneli läbimõõt oleks 17 meetrit ja see kulgeks umbes 100 kilomeetrit Tallinna lennujaamast Helsingi-Vantaa lennujaamani, loetles Vesterbacka.

Kaevamise käigus pinnale toodud pinnasest saaks luua kaks tehissaart, üks Tallinna ja teine Helsingi lähedale, lisas ta.

Laupäeval sõlmis Vesterbacka ja projektijuhi Kustaa Valtoneni loodud arendusettevõte Finest Bay Area tunnelit puudutava ühiste kavatsuste lepingu ettevõtetega A-insinöörit, Pöyry ja Fira. Tegemist on esimese ettevaatliku ja reaalse sammuga tunneliprojekti teostamiseks.

Vesterbacka on varem pidanud eesmärgiks, et rahvusvaheline rahastus peaks olema koos aastavahetuseks. Tema sõnul on sügise jooksul läbirääkimistega edasi liigutud, kuid midagi valmis pole veel saadud. Nüüd on plaaniks, et 70 protsenti rahast tuleks Hiinast ja ülejäänud 30 protsenti põhjamaistelt pensionifondidelt.

Euroopa Liidu poolt rahastatud tunneli ametlik eeluuring valmib järgmise aasta veebruaris, et ehitustegevus saaks alata 2030-ndatel aastatel. FinEst Linki projekti on praegu kaasatud Helsingi ja Tallinn, Uusimaa regioon ja Harju maakond, samuti Soome ja Eesti riik.

Novembri keskel selgus, et Tallinna-raudteetunneli reisiliikluse peatuste asukohad on selgumas - nendeks võivad saada Helsingi kesklinn, Pasila ja lõppjaam oleks Helsingi-Vantaa lennujaamas.

Vesterbacka ja tema partnerite idee aga jätaks helsingi kesklinna kõrvale ning liin kulgeks Espoo Keilaniemi kaudu Helsingi-Vantaa lennujaama.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: