Krista Aru ütles saates, et Vabaerakonna hinnangul ei saa jätkuda selline poliitiline kultuur, mida justiitsminister Urmas Reinsalu esindab.

"Küsimus on selles, et justiitsminister ei suuda meil tunnistada seda, et ta on eksinud. Kuidas saab selline justiitsminister juhtida kogu edasist protsessi?" küsis Aru.

IRL-i liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits märkis seepeale, et Reinsalu on siiski oma eksimust tunnistanud ja vabandust palunud.

"See vabandus, lugege, on pealesunnitud," vastas omakorda Aru.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liige Rainer Vakra ütles saates, et Reinsalu kommentaar ei olnud juhuslik sõnakõlks, sest tegemist oli kirjutatud tekstiga, mis oli läbi mõeldud.

"See on läbimõtestatud poliittehnoloogiline, ma ütleks, respublikaanidele omane käik. Nagu ajaloost teame, hetkel on veel viimane äraostmatu järele jäänud. Rahu sõbrad, küll ükskord on ka viimastel respublikaanidel aeg kotid kokku pakkida ja uut stiili hakata otsima," rääkis ta.

"See on kirjalik tekst, mis on läbi mõeldud, mitu korda kaalutud, et diskussiooni tekitada. Ja võib-olla on kellelgi ka õigus, et kokkuvõttes on väga palju inimesi, kes arvavad, et see kõik on väga tore ja Reinsalu ongi hästi ja õigesti öelnud. Selle üle on mul suurim mure ja kui see osutub tõeks, siis on kahju Eesti ühiskonna pärast," lisas ta.

Reformierakonna liikme Kalle Laaneti hinnangul on Reinsalu väljaütlemised andnud võimaluse neile inimestele, kes tahavad nii avalikkuses kui ka sotsiaalmeedias propageerida vaimset vägivalda või ähvarda füüsilise vägivallaga.

"Meil riigikogus on mitu naiskolleegi saanud selliseid sõnumeid. See on ebanormaalne, see on signaali andmine. Ja kui me ühiskonnas ei saa aru, need inimesed, kes on vastutavad isikud, poliitikud, ministrid, mida nad suust välja ajavad, siis ei ole nende koht seal," märkis Laanet.

Eesti Konservatiivse Erakonna (EKRE) esimees Mart Helme tõi välja, et arutelu võimaliku valitsuskriisi teemal ei olekski, kui Reinsalu oleks öelnud, et tegi vea ja astub tagasi.

"Uskuge mind, ta oleks järgmistel valimistel saanud palju paremad hääled kui nüüd saab, kui räägime poliittehnoloogiliselt," lisas Helme.

Ta lisas, et kogu teema tõusis päevakorda, kui presidendi kantselei otsustas anda vabariigi aastapäeva etenduse lavastada NO99 teatrile ja Tiit Ojasoole.

"Rõhutatakse kogu aeg, et tuleb andestada, mõista, inimene on karistuse kandnud, aga me ei küsi, kas see naisterahvas, keda ta peksis, on talle andeks andnud. Me ei küsi ka seda, nagu kirjutas üks naine, et andeks võime anda, aga me ei pea teda premeerima 300 000 euroga lavastamise eest. Ka see on detail, mis fookusest välja vajunud. Ja valitsus on juba selle kahju sisse võtnud, valitsuses on pinged," arutles Helme.

"Võib-olla Mailis Reps ei näe Tartust, kuidas riigikogu koridorides teie oma erakonnakaaslased käivad ringi nina kinni pigistades, sest see haiseb, see käsk, mis on parteiliselt antud, mitte kaasa minna, see haiseb. Teil on pool fraktsiooni, kes tahaks kaasa minna. Sama kehtib sotside kohta," lisas ta.

Ladõnskaja-Kubits tõdes, et Reinsalu sõnakasutus arvamusartiklis ei olnud hea.

"Lauseosa on kindlasti seotud algse tekstiga, kus ta on. Siin peame vaatama, et sisuliselt ministri mõistame süüdi sõnakujundi eest, mis ei ole võrdne, kui vaatame neid asju, mida ta on teinud viimaste aastate jooksul kui on olnud minister. /.../ Ta kogu aeg tegeleb selle teemaga. Nüüd, mida ta tahtis öelda, on pigem see, et kas siis inimene, kui ta on karistuse kandnud, tohib tegeleda oma tööga," kommenteeris ta.

Keskerakonna liige, haridusminister Mailis Reps kinnitas, et keskfraktsioonile on oluline, et keegi koalitsioonist umbusaldusega kaasa ei läheks.

"See on põhireegel. Selle ülejäänud sõnum, kuidas me leevendame ja mõistame ühiskonna sõnumeid, mis on hakanud omaette elama, kuidas see teema - peresisene ja lähisuhtevägivald - on tegelikult väga oluliselt üles tõusnud. Võib-olla see annab meile momendi, kus me saame minna edasi, kui kasutame ühiskondliku väga tõsise sõnumi ära positiivselt. See on olnud meie valitsuse kõige olulisem samm. Lähme edasi," rääkis Reps.

Ta lisas, et igasugune vägivald on aktsepteerimatu ja usub, et selles on ka Reinsalu samal nõul. Ta märkis, et perevägivallaga võitlemise teema on Eestis väga visalt edasi liikunud, kuid tekkinud debatti saaks ära kasutada veelgi edasi liikumiseks.

Eelmisel nädalal presidendile saadetud 104 inimese kirjas öeldakse, et poolteist aastat tagasi sai Ojasoo ja tema vägivallaohvri juhtum juriidilise lahenduse ning Ojasoole anti uus võimalus, kuid allakirjutanute silmis on sümboolse aktina kahetsusväärne, et talle on usaldatud EV100 aktuse peoprogrammi lavastamine. Selline mõtteavaldus lõi inimesed kahte leeri - need, kes toetavad allakirjutanuid ja need, kes leiavad, et aeg on edasi läinud ja mees oma vitsad saanud.

Reinsalu astus skandaali põhjustanud sõnakasutusega üles kaitstes kriitika alla langenud NO99 teatri juhti Tiit Ojasood.

"Just see tunne oli mul hommikul, kui lugesin massiüleskutset, et Ojasoo ei tohi aastapäevaetendust lavastada. Ma ei tunne Ojasood. Küllap pole ta inimesena mingi kullatükk. Kui minult tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust. Sest avalik meelepaha võttis nõiapõletamise kollektiivse transi mõõtmed," kirjutas Reinsalu möödunud nädala teisipäeval.