ERR Helsingis I Soome analüütikud ei usu, et Niinistö riigi NATO-sse viiks ({{commentsTotal}})

Foto: Rain Kooli

Soome analüütikuid ei usu, et presidendina jätkav Sauli Niinistö viiks riigi järgmise kuue aastaga NATOsse.

See, et president Niinistö oma ametis rahumeeli veel kuus aastat jätkab, ei selgunud mitte eelvalimiste tulemustest, vaid juba noortevalimistel, kus osalevad lapsed ja noored seitsmendast eluaastast abiturientideni välja, vahendas "Välisilm".

Ehkki noortevalimistel antud häältest ei olene midagi, peegeldavad noorteühenduse Allianssi väga professionaalselt korraldatud hääletuse tulemused enamasti Soome ühiskonnas valitsevaid eelistusi.

"Tähtsaim noortevalimistel on innustada noori valima ja pakkuda kogemust poliitika mõjutamisest ja noortevalimised teostatakse täpselt samade meetoditega, kui päris valimised, täiskasvanute valimised," selgitas Allianssi juht Elisa Gebhardt.

Ajal, mil muud maailma raputavad USA presidendi Donald Trumpi taolised inimesed ning Brexiti-sugused sündmused, otsustasid soomlased suures üksmeeles stabiilse ning igas mõttes konservatiivse valiku kasuks.

Niinistö tagasivalimisel oli suur roll ka tema alalhoidlikul ning laveerival välispoliitikal. Näiteks NATO ümber on Soome Niinistö valitsusajal käinud nagu kass ümber palava pudru. Kui vaadata tegusid, on Soome pidevalt NATO-le lähenenud ning on peaaegu kohal. Samas on Soome presidendi suust pidevalt kuulda olnud, et vähemalt praegu ei peaks Soome kindlasti NATO-ga ühinema. Just selline hoiak soomlastele aga sobib.

Soome jaoks on kasulik säilitada ambivalentsus

Ka järgneva kuue aasta jooksul on oodata juba harjumuspäraseks saanud ettevaatlikku välispoliitikat.

"Niinistö ei profileerinud eraldi ühtki välispoliitilist probleemi või küsimust ning ei juhtinud Soomet mingis suunas, vaid ta lõi otsustusprotsessi aluse, mis määratleb Soome konsensust järgmise kuue aasta jooksul," lausus Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste Instituudi professor Mika Aaltola.

Soome Välispoliitika Instituudi vanemteaduri Kristi Raigi sõnul võistleb Soome välispoliitikas mitu voolu. Üks neist on selline, mis pooldab riigi täielikku pöördumist Läände. Teised leiavad, oma seisukohti väga hästi põhjendades, et Venemaaga peaks suhtlema ettevaatlikult. Nende kahe koolkonna vahel laveeribki Soome president.

"Soome jaoks on kasulik säilitada ambivalents ja kasulik olla Läänele võimalikult lähedal, võimalikult tihedalt seotud, aga samas siiski mitte NATO liige," selgitas Raik.

Niinistö võit näitab tema hinnangul ka seda, et Soome ühiskond on olnud hämmastavalt ühtne praegusel ajal, kus paljudes lääneriikides, Euroopa riikides võib näha süvenenud poliitilisi lõhesid, vastandumist ja populismi tõusu.

Keskne suundumus on ühtne kaitsepoliitika

Euroopa Liidu ning Soome suhetega on Niinistöl teistmoodi kentsakas seos. Nimelt on Soome põhiseaduse kohaselt president Soome välis- ja kaitsepoliitika juht, Euroopa Liidu poliitika aga sinna alla ei käi. Nii palju, kui tema volitused lubavad, on Niinistö alati ajanud tugeva Euroopa Liidu asja.

"Ta pooldas ühtse kaitsepoliitika süvendamist juba enne, kui see sai väga populaarseks. See on Niinistö üks keskne suundumus. Siia hulka käib ka NATO ja EL-i omavaheliste suhete tihendamine, mis kuulub presidendi julgeolekupoliitilisse agendasse ehk kaitsejõudude ülemjuhatajal on oma sõna siis, kui EL-i poliitika saab kokku kaitsepoliitikaga," sõnas Aaltola.

Eesti ja Soome suhted kiskusid veidi teravaks Niinistö esimesel valitsusajal, kui meil istus Kadriorus Toomas Hendrik Ilves. Õhus oli pisut ärevust. Kogu see õrn elekter hajus ning põhjuseks polnud sugugi ainult Eesti presidendi vahetumine.

"Ukraina kriisiga seoses tekkis uusi pingeid Eesti ja Soome vahel, kuid lõppude lõpuks olid Soome ja Eesti hinnangud toimunust ja reaktsioonid ikkagi väga sarnased, erinevusi on retoorikas," tõdes Raik.

Seega: niipalju, kui Sauli Niinistöst oleneb, on selle hullu maailma siinses nurgakeses oodata rahulikke aegu ning sõbralikult arenevad ka kahe vennasrahva suhted.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: