Kiisler RMK ja Est-Fori koostööst: kavatsuste protokollid on RMK tavapraktika ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Stenbocki majas
Stenbocki majas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskkonnaminister Siim Kiisler vastas esmaspäeval riigikogus arupärimisele RMK ja tselluloositehast kavandava Est-For Investi kavatsuste protokolli kohta. Ministri kinnitusel on protokollide sõlmimine RMK tavapraktika.

Kiisler vastas Vabaerakonna fraktsiooni liikmete 5. veebruaril esitatud arupärimisele. Arupärijad viitasid asjaolule, et keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Riigimetsa Majandamise keskus (RMK) ja tselluloositehase arendaja Est-For Invest on ühiselt ettevalmistanud kavatsuste protokolli, mis tagab tehasele poole kogu RMK paberipuidust 15 aasta jooksul, kusjuures puidu hind on määratlemata.

Arupärijad tahtsid teada ministeeriumi seisukohta kavatsuste protokollile. Samuti soovisid nad teada, miks sõlmitakse selline juriidiline kokkulepe veel enne, kui pole selgunud, kas keskkonnamõjude või planeeringute tõttu on tehase rajamine üldse võimalik.

Kiisler kinnitas, et kavatsuste protokollide sõlmimine on RMK tavapraktika ning tõi mitu näidet varasematest koostööprotokollidest.

"Ministeerium on seisukohal, et kavatsuste protokolli sõlmimine on kooskõlas kehtiva õigusega ning ei mõjuta kindlasti keskkonnamõjude hindamise ja planeeringu edasisi protsesse. Rõhutan, et kavatsuste protokolli ei ole seni sõlmitud," toonitas Kiisler.

Küll aga on tema sõnul sellest dokumendist tööversioon.

Kiisler selgitas, et valitsus otsustas möödunud aasta maikuus algatada riigi eriplaneeringu selleks, et uurida võimalust rajada Eestisse puidurafineerimistehas. Planeeringu protsess on mitmeaastane ja selle käigus tehakse hulk mõju-uuringuid.

"Kas tehas tuleb, sõltub nii uuringute tulemustest kui ka investorite otsustest. Kui ilmneb, et keskkonnamõjusid pole võimalik keskkonnale talutavalt maandada, siis sellist tehast ei ehitata," kinnitas minister.

Ta lisas, et sellisel juhul tehase rajamist ei finantseerita, samuti ei järgne RMK ja Est-For Investi kavatsuste protokollile ka tarnelepingut.

Kiislerilt küsiti ka, kas ministeerium kontrollis seda, kas üks tselluloositehase idee eestvedajatest Mati Polli ei teinud otsuseid ja jaganud ametiülesandeid RMK juhatusele, olles ise võimalikus huvide konfliktis. Polli oli veel kuu enne suurtehase projekti avalikustamist RMK nõukogu esimees.

Minister tõi välja, et Mati Polli lahkus RMK nõukogu esimehe kohalt 2016. aastal ning ükski varasem nõukogu liige praegust RMK üheksaliikmelist nõukogu ei juhi. Tema sõnul arutas RMK nõukogu Est-For Investiga sõlmitavat kavatsuste protokolli esimest korda 2017. aasta sügisel ning arendajad tulid tehase ideega avalikkuse ette 2017. aasta jaanuaris.

"Ministeerium on kontrollinud RMK-s rakendatavaid korruptsiooniennetuse meetmeid ja viimati koostati vastav ülevaade 2017. aasta mais. Riigikontrolli korruptsiooni ennetamise 2017. aasta ülevaade riigile kuuluvate äriühingute kohta on leidnud, et RMK puhul on korruptsiooni ennetuse kontroll ja kord piisav," lisas Kiisler.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: