Gripihooaja lävel pole eakate tasuta vaktsineerimise osas veel selgust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Peeter Langovits/Eesti Meedia/Scanpix

Viimasel gripihooajal suri haiguse tüsistustesse 94 inimest ja kuna paljud neist olid hooldekodude elanikud, leidis kevadel kogunenud komisjon, et riik peaks neile gripivaktsiini tasuta võimaldama. Selle hooaja vaktsiin on soovijatele juba kättesaadav, kuid hooldekodude eakate elanike tasuta kaitsesüstimise osas veel selgust ei ole.

Eestis oli möödunud aastal gripi vastu vaktsineeritud ainult 3,2 protsenti elanikkonnast, mis tähendas Euroopa Liidu väikseimat gripivaktsiiniga hõlmatust. Suremus gripi tüsistustesse oli samal ajal Euroopa Liidu kõrgeim ning ohvritest paljud olid hooldekodude eakad elanikud.

Ravimiameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo vaneminspektor Klara Saar ütles ERR-ile, et vaktsiinide tootjad plaanivad sel hooajal Eestis turustada 87 000 annust gripivaktsiini ehk pisut enam kui mullu, mil siin müüdi veidi alla 80 000 vaktsiiniannuse.

Ka tänavu on valida kaht tüüpi vaktsiini vahel ning mõlemad on apteekides, vaktsineerimiskabinettides ja nakkuskeskustes juba olemas.

Kolme gripitüve vastu kaitsva Influvaci hind algab kuuest eurost, nelja tüve eest kaitsva Vaxigrip Tetra hind aga 10 eurost. Seda, kas hooldekodude patsiendid saavad vaktsiini riigi kulul, ei ole terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul veel otsustatud.

"Gripivastase vaktsineerimise tagamist riskirühmadele arutati selle aasta kevadel immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Komisjon leidis, et kuna hoolekandeasutuste elanikud on kõige prioriteetsemaks sihtrühmaks, tuleks neile gripivastast vaktsineerimist tasuta võimaldada. Vastav korraldus ja rahastus on hetkel analüüsimisel ning lõplik otsus võetakse vastu pärast ekspertkomisjoniga kooskõlastamist," sõnas Filippova.

Teistes EL-i riikides saavad riskirühmad gripivaktsiini tasuta

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut saatis teisipäeval haigekassa juhile Rain Laanele kirja, kus tõi välja, et Eesti on ainuke Euroopa Liidu liikmesriik, kes ei kompenseeri gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele. Kõrge grippi suremuse üheks põhjusena nimetas ta just vähest vaktsineeritust.

Sikkut viitas samuti riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni seisukohale, et hooldekodude üle 65-aastaseid elanikke tuleks tasuta vaktsineerida. Teiseks prioriteediks pidas komisjon ministri sõnul seda, et kõigi üle 65-aastaste hulgas vaktsineeritute hulka suurendada.

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa eksperdid on teemat analüüsides jõudnud järeldusele, et kõige optimaalsem on lisada hooldekodude patsiendid immuniseerimiskavasse, hankida gripivaktsiin riigihanke teel ning kompenseerida ka koduõendus- või muu sarnane teenus, mille kaudu vaktsineerimine läbi viia. Hoopis keerulisem on aga olukord ülejäänud vanemaealistega, keda on umbes 253 000, sest nende puhul on Sikkuti sõnul küsimus ka väheses teadlikkuses ja hoiakutes.

Et vanemaealiste vaktsineeritust suurendada, tuleb ministri sõnul nende teadlikkust tõsta, kuid ka motiveerida arste gripi vastu vaktsineerima. Samas vajab tähelepanu ka teine oluline probleem - gripivaktsiini kättesaadavus.

Vajalike vaktsiinidooside arvu on raske prognoosida

"Ravimitootjate selge sõnum on olnud, et seni, kuni gripivaktsiini riiklikult ei hangita, tarnivad nad Eestisse eelmise aasta hõlmatuse numbrite põhjal. See tähendab, et vaktsineerimisega hõlmatuse suurenedes tekib suure tõenäosusega vaktsiini puudujääk. Riigihankega kogu vanemaealiste kohordile vaktsiini ostmine kätkeb endas aga mitmeid riske," tõdes Sikkut.

Ta nimetas esimese küsimusena hangitavate dooside arvu, sest raske on täpselt prognoosida, kui palju hõlmatus kasvab. Kui hankida vaktsiini kõigile sellesse vanusegruppi kuulujatele, tuleb tõenäoliselt osa vaktsiinist hooaja lõpus maha kanda, kui aga osta liiga vähe, on oht, et vaktsiini jääb puudu, aga inimestel on tekkinud õigustatud ootus seda saada.

Sikkuti hinnangul võiks probleemide vältimiseks teha enne gripihooaega elanike seas uuring, mille tulemustele tuginedes vajalik vaktsiinikogus paika pandaks ning kaitsesüste tehtaks näiteks septembrist novembrini.

Sikkut palus haigekassal analüüsida, kuidas hooldekodude eakate patsientide gripi vastu vaktsineerimist korraldada, ning hinnata, kui palju see maksma läheks. Samuti peab haigekassa Sikkuti soovitusel analüüsima kõigi vanemaealiste gripivaktsiini võimaldamist ning selle korralduslikku ja rahalist poolt.

"Vanemaealiste tasuta gripi vastu vaktsineerimisega võiks alustada juba järgmise gripihooaja alguses, 2019. aasta sügisel," kirjutas Sikkut.

Teadmine gripist kui raskest haigusest hakkab kohale jõudma

Irina Filippova ütles, et siiani on grippi suhtutud leebelt ja see on ka põhjus, miks paljud inimesed pole vaktsineerimist vajalikuks pidanud.

"Teadmine, et gripp on tõsine haigus, hakkab vaikselt kohale jõudma," tõdes terviseameti esindaja.

Gripihooaja ametlikuks alguseks loetakse aasta 40. nädalat, mis langeb harilikult oktoobri algusesse. Ehkki haigestumise kõrgperiood on Eestis jaanuaris-veebruaris, jõuab viirus mõnikord ringlusesse juba novembris-detsembris.

Vaktsineerimine hooajalise gripi vastu on näidustatud kõikidele elanikele, erilist tähelepanu tuleks Filippova sõnul pöörata riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kelle sekka kuuluvad ka immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud ning need, kes saavad pikaajalist immuunsust pärssivat ravi. Samuti tuleks gripi vastu vaktsineerida neid, kellele on tehtud organisiirdamine, HIV-positiivseid, rasedaid, 65-aastasi ja vanemaid ning hoolekandeasutuste elanikke.

Gripi vastu tuleks vaktsineerida ka kroonilisi haigusi, näiteks diabeeti, kroonilisi kopsu-, neeru- ja südamehaigusi põdevad täiskasvanud ja lapsed alates kuuendast elukuust.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: