Riigikogult küsitakse mandaati kuni 50 tegevväelase lähetamiseks Mali Vabariiki üheaastasele missioonile, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Prantsusmaa juhitud operatsioonil Barkhane saaks Eesti kontingendile ülesandeks baasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Barkhane’il osaleks kaitseväe jalaväeüksus soomustransportööridel ning toetuselement, üksuse baasiks saaks Gao välibaas Malis.

Peaminister Jüri Ratas sõnas, et Eesti otsus panustada terrorismivastasesse operatsiooni on järjekordne näide Eesti ja Prantsusmaa väga heast koostööst.

"Prantsusmaa oli Suurbritannia kõrval teine liitlasriik, kes saatis läinud kevadel oma üksuse Eestis asuvasse NATO lahingugruppi ning Prantsusmaa üksus naaseb lahingugruppi tuleval aastal. Riigid ei tee oma vägede saatmise otsuseid kergekäeliselt. Tõsiasi, et Prantsusmaa ja Eesti on viimastel aastatel korduvalt leidnud võimalusi, kuidas teha praktilist lisaväärtust omavat kaitsekoostööd, on kahtlemata märk kahe riigi väga lähedastest suhetest,“ tõdes valitsusjuht.

Kaitseminister Jüri Luik lisas, et oma toetusega olulise liitlase juhitavale operatsioonile näitaks Eesti, et me ei ole mitte ainult julgeoleku tarbija, vaid ka panustaja.

"Osaledes operatsioonil, mille eesmärgiks on luua stabiilsust NATO ja Euroopa liidu lõunatiivale, toetame me oma tugevat liitlast Euroopas. Samuti kinnitame kuvandit Eestist kui riigist, kes on valmis panustama julgeoleku tagamisse just seal, kus asuvad suured julgeolekuohud Euroopa jaoks," ütles kaitseminister.

Prantsuse kaitseminister tegi Eestile ettepaneku osalemiseks Prantsusmaa suurimal välisoperatsioonil Barkhane tänavu jaanuaris. Mali Vabariik on Eestile edastanud ametliku nõusoleku Eesti üksuste viibimiseks Mali territooriumil.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav operatsioon Aafrikas Saheli regioonis, eesmärgiga stabiilsuse loomine ning regioonist lähtuvate eelkõige Euroopa-suunaliste probleemide, nagu terrorism ja ebaseaduslik immigratsioon, ohjamine.

Barkhane’i eesmärgiks on sõjaliste operatsioonidega stabiliseerida olukorda Saheli piirkonnas määrani, mis võimaldab piirkonna riikide Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi võimudel iseseisvalt julgeolekuolukorda tagada Operatsiooni raskuskese on Malis.

Eesti on üks esimesi partnerriike, keda Prantsusmaa on kutsunud osalema operatsioonil Barkhane. Lisaks Eestile on ka Suurbritannia teatanud planeeritud panusest operatsioonile.

Eesti panustab praegu Malis läbi viidavale kahele operatsioonile: EL-i väljaõppemissioon EUTM-Mali (neli väljaõppeinstruktorit ja staabiohvitseri) ja ÜRO rahuvalvemissioon MINUSMA (kolm staabiohvitseri). Erinevad regioonis läbi viidavad operatsioonid koordineerivad ja toetavad üksteise tegevust.

2014. aastal osales Eesti 50-liikmeline jalaväerühm Kesk-Aafrika Vabariigis läbi viidud Euroopa Liidu stabiliseerimisoperatsioonil, kus põhiraskus oli Prantsusmaa üksustel.

2017. aastal osales Prantsusmaa 300-liikmeline soomusüksus jalaväe lahingumasinatega ja tankidega Eestis paiknevas NATO lahingugrupis. Prantsusmaa on teatanud oma üksuse naasmisest Tapale 2019. aastal.