Ühtlasi vähendab NATO Vene esinduse maksimaalse suuruse 30 inimeselt 20le.

Ajakirjanikud märkisid pressikonverentsil, et peale Krimmi annekteerimist on osa Vene diplomaatide akrediteeringuid juba tühistanud, kuid see pole Venemaa käitumist muutnud. Stoltenberg leidis siiski, et ühised sanktsioonid, suuremad kaitsekulutused ja suurem sõjaline kohalolek toimib eduka pikaajalise meetmena.

Ühendkuningriigi peaminister Theresa May teatas täna, et enam kui saja Vene diplomaadi väljasaatmine eri riikidest ei jää ainsaks sammuks Venemaa vastu.

"Eile oli oluline hetk meie vastuses sellele hoolimatule agressioonile, aga meil on oma rahvusvaheliste partneritega veel mõndagi teha, mis puudutab pikaajalist vastust Venemaa kujutatud ohtudele," vahendas May kõneisik peaministri sõnu.

Eesti suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Elling ütles ERR-ile, et tegemist on NATO poolt väga tugeva sammuga. "Seda tuleb kindlasti näha osana laiemast ülemaailmsest koordineeritud vastusest Venemaa käitumisele. NATO astus täiendava sammu," selgitas Sillaste-Elling. "Kokkuvõttes väheneb Venemaa kohalolu NATO-s kolmandiku võrra."

ERR-i Brüsseli korrespondendi Johannes Tralla sõnul jõudsid NATO liikmesriigid kokkuleppele üsna kiiresti. Kaks kolmandikku NATO liitlastest olid juba varem astunud kahepoolseid diplomaatide väljasaatmise samme.

"Huvitav on mõelda selle peale, et kui nüüd vähendati Venemaa diplomaatide arvu 30-lt 20-le ja samal ajal räägivad diplomaadid, et vaid mõnel üksikul Vene diplomaadil oli juurdepääsuõigus NATO peahoonele Brüsselis, siis jääb igaühe fantaseerida, mida tegid need ülejäänud paarkümmend Vene diplomaati Brüsselis. Paistab, et nüüd on Venemaa luurevõimekus igal juhul saanud märkimisväärse hoobi, sest kolmandiku võrra on Vene diplomaate Brüsselis edaspidi vähem," lisas Tralla.

Tema sõnul saab näha ka seda, kas viimaste päevade otsused mõjutavad kuidagi suvel toimuva NATO tippkohtumise otsuseid.

"Praegused NATO juhtimismehhanismid on pärit suuresti ajast, mil Afganistanis peeti sõda ja ei vasta praegusele kollektiivkaitse ajajärgule, kus NATO peaks üha rohkem tegelema ka hübriidohtudega. Kui Venemaa motiveerib NATO liitlasi nüüd kiiremini kokku leppima selles, et NATO otsustusprotsessid muutuksid kaasaegselt kollektiivkaitsele orienteerituks, siis mulle tundub, et Kreml on endale üsna tugevalt jalga tulistanud," rääkis Tralla.