Tegu ei pruugi küll olla Moskva lõpliku seisukohaga, kuid ettepanek näitab, et Venemaa poliitiline eliit kaldub sanktsioonide teemal üha sügavama eneseisolatsiooni teele, kirjutab tuntud analüütik Leonid Bershidsky väljaandes Bloomberg.

Eelnõu toetavad nii riigiduuma kui ka föderatsiooninõukogu spiiker ning kõikide fraktsioonide juhid. Seaduseks vormistamise korral karistataks kuni nelja aasta pikkuse vabadusekaotusega isikut, kes rakendab välismaiseid sanktsioone viisil, mis piirab Venemaa kodanike või juriidiliste isikute võimalust teha tavapäraseid majanduslikke operatsioone või leppeid.

USA ja liitlased rakendasid Venemaa vastaseid sanktsioone kõigepealt vastamaks Venemaa agressioonile Ukrainas 2014. aastal. Esialgu keskendusid sanktsioonid reisikeeldudele ja varade külmutamisele, kuid ajapikku ja seoses ka lääneriikide valimistesse sekkumise tõttu tugevdati neid nii, et need piirasid ka Venemaa riigi poolt kontrollitud või Kremliga seotud ettevõtete ligipääsu laenuvõimalustele ja USA tehnoloogiale ning võimalusi lääneriikides äritegevuses osaleda. Ning ei saa ka välistada, et järgmiste sanktsioonide kehtestamisel on mõjutatud Venemaa ettevõtete hulk juba laiem.

Arvestades kuivõrd märkimisväärne toetus eelnõul on, saab pidada tõenäoliseks, et see saab tulevikus ka seaduse jõu. Kuigi tõenäoliselt lisab Kreml sinna mingeid omapoolseid muudatusi või täpsustusi. Näiteks on vähetõenäoline, et suure panga nagu Sberbank või VTB tegevjuht mõistetaks neljaks aastaks vangi selle eest, et Lääne sanktsioone vältiv pank ei ole hakanud siiani tegutsema Krimmi poolsaarel.

Küll aga võib uue seaduse alusel võtta sihtmärkideks Venemaal tegutsevate välismaiste ettevõtete juhid, kui nende firmad keelduvad Venemaal tegutsedes tegemast koostööd Lääne poolt sanktsioonide nimekirja lisatud ettevõtete või isikutega või kui nad keelduvad projektidest Krimmi poolsaarel.

Näiteks Saksamaa Siemens, mis loobus Krimmi tõttu ühisprojektist ja tarnetest, oleks selle seaduse alusel ilmselgelt ohus. Exxon Mobil, mis loobus sanktsioonide tõttu mitmetest projektidest, kuid jätkab siiski ulatuslikku tegevust Venemaal, oleks teine näitlik firma, mis võib uuest seadusest mõjutatud saada. Ehk kokkuvõtlikult - ohus on kõik rahvusvahelised ettevõtted, kelle tegevus Venemaal on Lääne sanktsioonide tõttu piiratud.

Selline stsenaarium aga tähendaks suurt tagasilööki investeeringute vallas ja seda ajal, kui Venemaa majanduskasv oli aasta esimeses kvartalis 1,3 protsenti. Ehk praegune hetk pole kindlasti õige aeg teatada investoritele, et neid võib Lääne sanktsioonidega arvestamise eest oodata trellid. Ning märgid näitavad, et juba on võim otsustanud eneseisolatsiooni kasuks - peaminister Dmitri Medvedev on eelnõule avalikult toetust avaldanud ning liberaaliks peetud ja reformimeelne endine rahandusminister Aleksei Kudrin erinevalt lootustest uue valitsuse liikmeks ei saanud.

Bershidsky tuletab oma ülevaates meelde ka Putini nõuniku Vladislav Surkovi arvamusartiklit, kus Kremli "halliks kardinaliks" tituleeritud mees teatas, et Venemaad ootab ees "sada aastat geopoliitilist üksildust".