Putini nõunik: Venemaad ootab "sada aastat geopoliitilist üksildust" ({{commentsTotal}})

Vladislav Surkov.
Vladislav Surkov. Autor/allikas: AFP/Scanpix

President Vladimir Putini mõjukas nõunik Vladislav Surkov kirjutas väljaandes Rossija v Globalnoi Politike avaldanud arvamusartiklis, et Venemaa on loobunud sajanditepikkusest lootusest Läänega integreeruda ning valmistub uueks ja tõenäoliselt kaua aega kestvaks "geopoliitilise üksilduse" ajastuks.

Esmaspäeval avaldatud artiklis "Segaverelise üksildus" nendib 53-aastane Surkov, et 2014. aastal Ukraina kriisi tõttu tekkinud vastaseis Läänega on alguseks ajastule, kus Venemaa on silmitsi "saja - võib-olla ka 200 või 300 - aasta pikkuse geopoliitilise üksildusega". Nõunik leiab seega, et Venemaa teekond Lääne suunas on lõppenud ning läbi on saanud ka 400 aastat kestnud korduvad ja edutud katsed saada osaks Lääne tsivilisatsioonist

Surkovi sõnul tähendavad pingete kasv Läänega ja vastastikuse lähenemise tõenäosuse vähenemine, et Venemaa vaatab üha rohkem endasse ja ka ida poole. Samuti tsiteerib ta artiklis tsaar Aleksander III sõnu, et "Venemaal on ainult kaks liitlast – armee ja sõjalaevastik".

"Üksildus ei tähenda täielikku isolatsiooni," kirjutas Surkov, kuid rõhutas, et Venemaa avatus saab olema lähiajal piiratud.

"Loomulikult tegeleb Venemaa kaubanduse, investeeringute ligi tõmbamise, know-how vahetamise ja sõdimisega... võistlemise ja koostööga ning tekitab hirmu, viha, huvi, sümpaatiat ja imetlust," leidis ta. "Kuid seda ilma petlike eesmärkide ja eneseeitamiseta."

Surkovi hinnangul on Venemaa teekond nelja sajandi jooksul mingil määral peegeldunud ka president Putini enda suhetes Läänega - algsed katsed Läänega suhelda olevat praeguseks muutunud teravaks kriitikaks Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja NATO aadressil.

Surkov meenutas artiklis ka erinevate riigijuhtide katseid Venemaad läänelikumaks muuta. Need katsed olid tema hinnangul nurjumisele määratud ja ajendatud Venemaa eliidi liigsest entusiasmist ja soovist Ameerika Ühendriike jäljendada.

Sellised meeleolud on Surkovi kinnitusel aga tänasel päeval juba minevik.

"Eelmise sajandi lõpus oli riik tüdinud olemast "eraldi käsitletav", ta liikus taas Lääne poole. Sellega seoses, nagu näha, tundus kellelegi, et suurus omab tähtsust: Euroopasse me ei mahu, sest oleme natuke liiga suur, hirmutavalt laialiulatuv. Järelikult tuleb kärpida territooriumi, elanikkonda, majandust, armeed, ambitsioone mingisuguse Euroopa keskmise riigi parameetriteni ning siis meid kindlasti võetakse omade hulka. Kärbiti. Usuti Hayekit nii nagu omal ajal usuti Marxi. Kärbiti demograafilist, tööstuslikku, sõjalist potentsiaali poole võrra. Loobuti liiduvabariikidest, alustati autonoomsetest loobumisega... Kuid ka selline vähendatud ja alla surutud Venemaa ei kõlvanud Läände liikumiseks. Lõpuks otsustati vähendamine ja enese alla surumine lõpetada ja enamgi veel, oma õigustest teada anda. 2014. aastal juhtunu osutus möödapääsmatuks," arutles Surkov.

Venemaad kirjeldab ta artiklis segaverelisena ehk tsivilisatsioonina, milles on nii Lääne kui ka Ida elemente.

"Ta on kõigi sugulane, aga ei kuulu kellegi perre. Välismaalased kohtlevad teda nagu oma, omad aga väljaheidetuna. Ta mõistab kõiki ja teda ei mõista keegi. Segavereline, segatõuline, imelik selline," nentis Surkov.

Nõuniku arvates on nüüd aeg venemaa inimestel otsustada, kas Venemaast saab erak kuskil kolkas või alfariik, kes on pürginud teistest riikidest ette.

Nõuniku artikkel avaldati vaid kolm päeva pärast seda, kui USA kehtestas "ülemaailmse pahatahtliku tegevuse eest" uued sanktsioonid paarikümne Vene oligarhi, poliitiku ja kõrge ametniku suhtes seoses. Eelkõige suurärimeestele kehtestatud sanktsioonid tõid kaasa nendega seotud ettevõtete aktsiate väärtuse kukkumise ning ka Vene rubla langes maidalaimale tasemele pärast 2016. aastat.

Surkov oli aastatel 1999-2011 Kremli administratsiooni asejuht, kuid eelkõige on teda peetud eelkõige oluliseks ideoloogiks. Muuhulgas peetakse teda Putini ametiaega iseloomustanud nn juhitud demokraatia arhitektiks. Viimastel aastatel on olnud Surkov Kremli esindajaks Ukraina küsimustes ning väidetavalt on tegu mehega, kellel on otsustav roll Donbassis Kremli poolt loodud nn rahvavabariikide juhtimises.

Lisaks on Surkov paistnud ka silma poliitikaväliste huvidega - ta on kirjutanud raamatuid, esseesid ja laulutekste ning ka tema äsjases arvamusartiklis on ilmselgeid viiteid kirjandusele.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: