Sügisel riigikokku jõudev seadusmuudatus keeraks Simsoni bussiskeemi pea peale
Sügisel hakkab riigikogu arutama eelnõud, mis võib kogu tänavu 1. juuliks paika seatud ühistranspordikorralduse pea peale seada. Pool rahandusministeeriumi toetab erakonna Isamaa algatust muuta seadust nii, et bussipileti hinna ja soodustuste üle saaks otsustada ühistranspordikeskused. Kas see tähendab Kadri Simsoni tasuta bussiveo lõpetamist?
Ehkki juba neli päeva kannavad üheteistkümnes maakonnas sõitvad bussid suurt kirja "TASUTA", pole Kadri Simsoniga eriarvamusele jäänud poliitikud alla andnud. Sügisel võtab riigikogu ette erakond Isamaa fraktsiooni eelnõu, millega ühistranspordiseadus põhjalikult ümber muudetaks. Ehk kui seni on avalike bussiliinide kõrgeima piletihinna otsustanud majandus- ja taristuministri määrus ning soodustused paika pannud seadus, siis eelnõu järgi saaks kõike seda teha ühistranspordikeskused. Riik saadaks kehtivate lepingute jagu raha keskustesse ja kõik muu jääkski nende otsustada. Ja nii ei sõltuks maakonda saadetud raha ka sellest, kas üks või teine bussiliin sõidab tasuta.
"Palju paremat ülevaadet aitab hoida ja ka paremaid lahendusi suudab pakkuda selline süsteem, kus ka kasutajal on kohustus selle teenuse eest maksta," märkis Isamaa aseesimees Andres Metsoja.
Lisaks usub Metsoja, et seadusemuudatuse järel saaks omavalitsuste ja riigi doteeritud bussiliine paremini kokku siduda. Rahandusministeeriumist on mõttele kaks arvamust. Isamaa liikmest rahandusminister Toomas Tõniste saatis ministeeriumi nimel eelnõule toetuskirja, keskerakondlane Janek Mäggi, vastupidi, laidab eelnõud. Nimelt olevat see segane, täis õiguslikke vasturääkivusi ja üleüldse, kuna ühistranspordikeskus pole haldusorgan, siis neile piletihinna kehtestamise õigust anda ei saa. Kuna tegemist on riigikogust tulnud eelnõuga, saavad valitsusliikmed ainult soovitusi anda ja kvaliteedi peaks eelnõu saama majanduskomisjonis. Komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi eelnõud toetama ei tõtta, aga vastu ta ka pole.
"Ma saan aru IRL-i kiirest valimiseelsest poliitilisest soovist minna mööda majandus- ja kommunikatsiooniministrist. Tegelikult on see põhimõttelisem teema, mis nõuab päris tõsist kaalumist ja arutelu," nentis Marrandi.
Niisiis ei julge ta ka ennustada, kas eelnõu majanduskomisjonist ja hiljem riigikogust läbi läheb. Seda enam, et ettevalmistused valimisteks koguvad üha hoogu.
"Kahtlemata tekivad eri huvid, eriti siin opositsiooni poolt. Ja koalitsioonipartneritel samamoodi on ju huvi ennast näidata ja näidata, et neil oleks nagu paremad mõtted. Siin seda päris selget ja kainet mõistust leida ei olegi nii lihtne."
Siiski ei tõtta eelnõu selja taha ka Reformierakonna fraktsioon aseesimees Lauri Luik, sest nagu ta ütleb, saatan on detailides ja eelnõu on toores. Samas ideed ta iseenesest toetab.
"Kõige alus peaks olema see, et ühistranspordikeskustel on võimalus ise reguleerida hindasid ja neid koheldakse võrdselt. Ma olen seda meelt, et kes kohtadel vähegi ratsionaalselt mõtlevad ja tulevikku vaatavad, siis need saavad aru, et pakkuda kõigile tasuta mingit hüve teiste arvelt, kes bussiga ei sõida, see ei ole jätkusuutlik," rääkis Luik.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi