"Kindlasti on Ameerika Ühendriikide president inimene, kes usub, et ta poliitkuna, nii nagu omal ajal ärimehena, suudab teha häid kokkuleppeid. Kas maailm on pärast Helsingi tippkohtumist fundamentaalselt muutunud, seda mina küll ei tihkaks öelda," ütles Mikser ERR-i raadiouudistele.

Mikseri sõnul saab pikemaajalisi järeldusi teha siis, kui esimesed emotsioonid on mõnevõrra jahtunud.

"Selle põhjal, mida jagati maailmaga pressikonverentsil, oli meedia tähelepanu peamiselt nendel küsimustel, mis seondavad Venemaa sekkumisega Ameerika Ühendriikide valimistesse. Kindlasti oli märkimisväärseks pettumuseks USA poliitikutele mõlemast parteist ja ka avalikkusele laiemalt, et president Trump ei võtnud väga tugevat ja selget positsiooni selles," leidis Mikser.

"Kindlasti mina Eesti välisministrina ja ka valdav osa minu Euroopa kolleege söandavad väga selgelt välja öelda, et vastutus nende Vene-Lääne suhete pingestamise eest lasub ikkagi Kremlil. Põhjus, miks need suhted on olnud viimastel aastatel erakordselt jäised, on Venemaa korduvates rahvusvahelise õiguse rikkumistes ja mõistagi Venemaa-poolses sekkumises lääneriikide demokraatlikesse protsessidesse. Selle põhimõttelise olukorra muutumise eelduseks on Venemaa käitumise muutumine," märkis ta.

Mikseri sõnul pole veel selge, kas nüüd järgnevad täiendavad uued avangud Washingtoni poolt, et seda kohtumist kuidagi jätkata või leitakse hoopis, et nüüd on kohustuslik kava ära tehtud ja nüüd saab hinge tõmmata.

Mikseri sõnul pole NATO eesmärk Venemaale meeldida. "NATO eesmärk oma kaitse planeerimisel ja heidutuse ülesehitamisel ja läbiviimisel on see, et tagada liikmesriikide julgeolek. See ei ole mingisugune mõõkade täristamine, vaid tegevus, mis on vajalik, et vältida pingestamisi ja eskalatsioone ja anda väljakutsujatele ja kindlasti Putini Venemaale sealhulgas sõnum, et igasugune provokatiivne käitumine saab kohese ja otsustava vastuse ning ei ole mõistlik ka provotseerida," ütles Mikser.

Mikseri sõnul on madalseis suhetes Venemaa tingitud Venemaa-poolsest rahvusvahelise õiguse rikkumistest ja sellest, et Venema ei ole täitnud endale võetud kohustusi.

"Kuni selline olukord jätkub, ei saa ka meie teha mingeid põhimõttelisi järeleandmisi. On selge, et Eesti väga suurel määral lähtub liitlaste ja Euroopa partnerite ühisest positsioonist," ütles Mikser.

Mikseri hinnangul peavad sanktsioonid Venemaa vastu jätkuma kuni Venema jätkab endale võetud kohustuste rikkumist ja keeldub naasmast rahvusvahelise õiguse järgimise juurde.

"Erinevad sanktsioonide paketid on kehtestatud erinevatel põhjustel, mõned neist on seotud Krimmi annekteerimisega, teised Venemaa tegeuvsega Ida-Ukrainas ja sanktsioonide püsimine on seatud sõltuvusse Minski lepete täitmisest. Kindlasti ei ole põhjust midagi üleöö ümber hinnata. Konsensuse hoidmine Euroopa Liidu sees on pidev diplomaatiline töö ja pingutus," ütles Mikser.