"Küsimus on, et kuidas sai see toimuda, millega tegeleb meil finantsinspektsioon, millised kuritegelikud ühendused meil tegutsevad ja kui sügavale on nad oma kombitsad ajanud. Ja veel küsimus, et kes selle eest vastutab," rääkis Karilaid esmaspäeval ERR-ile.

Ta nentis, et valikuks on, kas õiguskomisjon ja riigikogu tahavad saada vastuseid või pigistavad toimunu ees silmad kinni.

Karilaiu sõnul on õiguskomisjon juhtumit korra käsitlenud, kui toona ei saanud seoses käimasoleva uurimisega rahapesu andmebüroo ja finantsinspektsioon komisjonile täpseid vastuseid anda.

Karilaid lubas, et esitab Danske Banki rahapesujuhtumi 31. juulil toimuva õiguskomisjoni erakorralise istungi päevakorda. Praegu on päevakorras idapiiri maksumuse arutelu. Ta ei osanud öelda, kas tuleks moodustada erikomisjon või arutada rahapesu riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena.

Taani suurima, Danske panga Eesti filiaal sulges 2013. aastal mitme ettevõtte kontod, kui oli avastanud, et need on seotud Venemaa presidendi Vladimir Putini perekonna ja Venemaa julgeolekuteenistuse FSB-ga ja loodud ulatuslikuks rahapesuks Suurbritannia ettevõtete kaudu, selgus tänavu talvel lekkinud raportist.

Möödunud aastal tuli ilmsiks, et Danske Eesti filiaalis tehti aastatel 2012 kuni 2014 Aserbaidžaani firmadele ligi 2,9 miljardi dollari ulatuses rahaülekandeid, mille käigus võis toimuda rahapesu ning altkäemaksude vahendamine Briti ettevõtete kaudu.

Finantsinspektsioon: rahapesu tõkestamine on prioriteet

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles ERR-ile, et see, kas Danske Banki juhtumi puhul oli tegemist rahapesuga, selgitavad välja õiguskaitseorganid.

Finantsinspektsioon tegi Kessleri sõnul 2014. aastal Danske Banki kaks kohapealset kontrolli, mille käigus tuvastati puudused panga riskikontrollides. Aasta hiljem tehti pangale ettekirjutused, mille tulemusena lõpetas Danske Bank riskantsete mitteresidentide teenindamise.

Kessler ütles, et alates 2014. aastast on finantsjärelevalve üks prioriteetsetest tegevustest rahapesu tõkestamine. Lisaks ütles Kessler, et finantsinspetsioon on finantsjärelevalveasutus, mis tegeleb sellega, et finantssektor toimiks ja teeks seda läbipaistvalt.

Finantsjärelevalve töö tulemusena on Kessleri sõnul mitmed pangad on oma kliendiportfellid üle vaadanud või tegelevad sellega.

Kessler tõi välja, et kui 2014. aastal oli mitteresidentide osakaal meie pagandussüsteemis 20 protsenti, siis nüüd on see osakaal langenud 10 protsendile. Riskantsete mitteresidentide ehk offshore klientide osakaal oli 2014. aastal 10 protsenti ning tänaseks on see alla protsendi.

"Eesti hea maine ja hea nimi on meile väga oluline. Finantssektoris seda enam, see baseerub usaldusel see äri ja laitmatu usaldus on siin võti," ütles Kessler ning lisas, et sarnase tegevusega jätkatakse ka edaspidi.

N-ö musta raha liikvelolemise eest vastutavad Kessleri sõnul need isikud, kes tegelevad rahapesuga või kes ei ole hoolitsenud finantsvahendaja organisatsiooni eest, et see vastaks seaduse nõuetele.

Kessler lisas, et Danske Banki juhtumiga seotud arutelu on positiivne, sest selle käigus tuleb jutuks see, et finantsinspektsiooni karistusmäärad on madalad ning seda peaks muutma.

Kessler mainis, et Danske Bankile 32 000 euro suurust trahvi ei tehtud, sest see oleks saatnud välja vale signaali, kui teeniti miljoneid.