Riigiprokuratuur alustas Danske rahapesu asjas kriminaalmenetlust ({{commentsTotal}})

{{1533034380000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigiprokuratuur alustas USA finantsist William Browderi avalduse alusel kriminaalasja läbi Danske panga toimunud rahapesu uurimiseks.

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu kinnitusel alustati kriminaalmenetlust rahapesu paragrahvi alusel, sest avalduses on väga selged viited kuritegudele.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR-ile, et oluline on rõhutada, et Eesti õiguskaitsesüsteem pole oodanud käed rüpes, vaid on käinud pidev analüüs ja koostöö teiste riikidega.

"Ehk saame lähitulevikus anda ka vastuseid. Täna saab kahjuks juba kindlalt öelda, et selle menetluse suureks väljakutseks saab olema rahvusvaheline koostöö, sealhulgas keeruliste riikidega, aga ka asjaolu, et võimalikust kuriteost on möödunud väga pikk aeg," nentis Perling.

Perlingu sõnul on rahapesu puhul üks keerulisemaid asju just tõendada selle raha päritolu ning ära tuleb tõendada eelkuritegu ehk mis on see kuritegu, mille kaudu see raha on saadud.

"Ja see eelkuritegu ei ole toimunud Eestis. See rahvusvaheline koostöö saab olema väga intensiivne ja keeruline, aga ma loodan, et ikkagi tulemuslik," ütles ta.

"Ma tahaksin rõhutada, et Danske panga Eesti filiaal oli võtmetähtsusega transiitpunkt Venemaa-Euroopa suunalises rahapesus. Tänane Eesti prokuratuuri otsus on ülioluline samm rahapesu globaalses uurimises," ütles prokuratuurile kaebuse esitanud Bill Browder teisipäeval Postimehele.

Browder lausus, et prokuratuuril ei ole veel liiga hilja alustada kriminaalmenetlusega. "Suur osa tõenditest on juba olemas. Uurimise läbiviimiseks on vaja ainult tahet, aga tahe on midagi, mida senini Eesti uurijatel ei olnud," lausus Browder.

Riigikogu õiguskomisjon leidis teisipäeval toimunud koosolekul Danske Banki rahapesuskandaali arutades, et seadlusandlus vajab selliste juhtumite vältimisteks muutmist. Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütles ERR-ile, et komisjon koostöös rahandusministeeriumiga algatab eelnõu, mille kohaselt saab riik nõuda pankadelt raha päritolu osas enam aru. "Kontroll raha päritolu suhtes peab tugevnema."

Nii riigi peaprokurör kui ka finantsinspektsiooni juhatuse esimees on nõus, et selline seadusemuudatus on vajalik.

"Üks võimalus on tõesti see pööratud tõendamiskoormus. See on rohkem õiguskaitseorganite teema, vähem finantsjärelevalve teema. Me konkreetselt ei tegele varade konfiskeerimise ja sellise asjaga. Me tegeleme sellega, et pangad oleksid stabiilsed ja inimesed saaksid seina seest raha kätte, et neile teenuseid seaduse kohaselt pakutakse. Me ei tegele kuritegude uurimisega," kommenteeris finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler "Aktuaalsele kaamerale".

Kessleri sõnul ootab finantsinspektsioon Danske Banki sisejuurdluse tulemusi ja kui selgub, et pank on valetanud või midagi varjanud, siis on inspektsioon valmis alustama uut finantsjärelevalve menetlust.

Karilaid lisas, et õiguskomisjon palub fraktsioonidelt 12. septembriks arvamust, kas moodustada Danske Banki rahapesu uurimiseks erikomisjon või moodustada õiguskomisjoni juurde ekspertrühm koos õiguskomisjoni ja justiitsministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajatega. "Isiklikult arvan, et vaja on erikomisjoni."

Väidetava rahapesu aegu Danske Banki juhtinud Aivar Rehe jäi teisipäeval kommentaarideks kättesaamatuks.

Danske Bank ütles kommentaaris rahvusringhäälingule, et pank on täielikult võimuorganite teenistuses, kui konkreetsed küsimused antud asjas vajavad täpsustamist. Pank loodab oma sisejuurdlusega lõpule jõuda septembri lõpuks.

Investeerimisfondi Hermitage Capital asutaja William Browder esitas Eesti prokuratuurile kaebuse, milles palus alustada kriminaaluurimist Danske panga Eesti haru 26 töötaja suhtes, kes väidetavalt võimaldasid panga kaudu pesta miljardeid dollareid musta raha.

Browderi väitel avati Danske Banki Eesti filiaalis 16 kontot riiulifirmadele, mis said rohkem kui 203 miljonit dollarit. Need 16 kontot maksid raha veel viiele Danske Banki kontole. Nende 21 konto käive oli kokku üle üheksa miljardi dollari ning neisse tehti sissemakseid veel 169 Danske Banki kontolt, ütleb Browder kaebuses.

 

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Marek Kuul, Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: