Riigiprokuratuur algatas teisipäeval kriminaalmenetluse rahapesu kahtluses Danske panga Eesti üksuses.

Evestus kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et prokuratuur puutus Danske panga asjaga kokku ka varem sel aastal ning on teinud sellega seoses tihedat koostööd mitme riigiga, kuid see pole olnud kerge.

"Ja nüüd kõige tipuks tuli uus kuriteoteade, mille pinnalt me täna selle menetluse alustasime. Selle kõige tulemusena võib öelda, et said tuvastatud ka täiendavalt uued asjaolud, mis näitavad seda kaasust uues valguses ja annavad õiguskaitseasutusele täna, ka prokuratuurile selgema pildi juhtunust ja selgema võimaluse prognoosida edukamat kriminaalmenetlust," rääkis ta.

Evestuse sõnul soovib riigiprokuratuur kriminaalmenetluse alustamisega kõrvaldada kahtlused, et Eestis ei kaitstaks ausat ja puhast finantssüsteemi.

Evestus rääkis, et Eesti riigiprokuratuur on ka varem pidanud tegema koostööd rahapesujuhtumites mitme Euroopa riigiga, samuti USA-ga ja see koostöö on laabunud hästi. Küll aga võib tema hinnangul tekkida probleeme kolmandate riikidega.

"Ma ei sooviks neid praegu uurimise huvides järjest nimetama hakata, aga kellega puuduvad seni lõpuni usaldusväärsed suhted, mida on vaja täiendavalt kontrollida, asjaolusid on vaja kontrollida ja mistõttu etteruttavalt ei saa öelda, et nende riikidega koostöö annaks soovitud tulemuse. Me proovime küll luua vastavad suhted," lisas ta.

Evestus tõi välja, et rahapesust rääkides, räägitakse räpasest rahast.

"Räpane raha tähendab meile seda, et me peame tuvastama need võimalikud kuriteod, kust see raha pärit on ja tihtipeale kasutatakse selliseid riike, mille finants- ja õigussüsteem on nõrgem arenenud riikide omadest," selgitas ta.

Evestus märkis, et seadus peaks aitama rahapesujuhtumite uurimist parandada.

"Võtmesõnad on need, millest oleme lühiadalt täna juba rääkinud - parem, tõhusam rahvusvaheline koostöö, mille nimel me vaeva näeme, asutuste omavaheline suhtlemine. Aga lisaks kõigele, et viia asi kohtusse ja saada ka tulemuslik, edukas lahend, mis säästab mõttetut vaeva ja tõstab meie usaldust ka teiste riikide silmis, meie finantsasutuste usaldust, on see, et meie seadus võimaldaks rahapesuasjades esitada süüdistuse ka juhtudel, kui see eelkuritegu ei ole üheselt tuvastatud. Vastavad muudatused on juba tehtud," rääkis ta.

"Ja teine oluline asi on see, et kui ilmnevad mingid takistused, et rahapesus ei saa kedagi süüdi mõista, siis tihtipeale nendes lugudes, nendes asjades jääb järgi see raha, mida on keerutatud ja mis on kuskil pangas. Antud juhul võiks mõelda kindlasti sellele, millest ka juba täna /.../ juttu oli - pööratud tõendamiskoormuse üle ehk siis see, et isikud ise peaksid tõendama, et selline raha pärines seaduslikust allikast. Ma arvan, et nendele küsimustele mõtles täna ka õiguskomisjon, mõtleme meie, mõtlevad meie koostööpartnerid ja see on oluline," lisas Evestus.